[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
● vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

-moonik : -mooniku : -moonikut liitsõnades kortsmoonik, lõõtsmoonik 'lõõtspill'
← saksa Harmonika 'lõõtspill, akordion'
Laenu muganemisel on ära jäetud rõhutu silp.

olv : olvi : olvi 'suitsutare katuseharja otstesse jäetud kolmnurkne suitsuauk, ungas'
○ olm, ulv
← algskandinaavia
rootsi valv 'võlv'
← rootsi mrd holv, holw 'võlv'
Eesti keelest on laenatud läti ulvis 'olv, olviauk'. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, võlv.

puhk2 : puhu : puhku 'karusnahast ääris'
○ puhka
← vene mrd opúha 'karusnahast ääris, kant'
Laenamisel on rõhutu esisilp ära jäetud.

pätt : päti : päti 'hrl Saaremaa ja Muhu tihedalt läbinõelutud riidest v nöörist tallaga pastlataoline tööjalats v suss; allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune, kaabakas, huligaan'
◊ päterdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tähendus 'allakäinud inimene, hulgus jms' on ilmselt kujunenud liitsõnast pättjalg 'inimene, kel on jalas riidest viisud' > 'hulgus'. Aja jooksul on liitsõna järelosis ära jäetud ja kogu tähendust on hakanud kandma esiosis. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pätt 'harimatu ja kommeteta inimene'.

raja2 : raja : raja 'painutatud vitsraami sisse punutud võretallaga jalatsid lumel v soos käimiseks'; mrd '(pulkadest) reepõhi'
◊ rajakas
● soome raja 'vana kulunud ese (eriti jalats)'
isuri rajaska sõnaühendis kengär rajaskad 'vanad kulunud kingad'
Aunuse karjala rajakko 'maha jäetud, viljakuse kaotanud alemaa, sööt; vilets kulunud ese'
karjala raja 'vilets jalats; maha jäetud, viljakuse kaotanud alemaa, sööt'
lüüdi rajakunnu 'kulunud (kingade kohta)', rajakko 'harimata, sööti jäetud alemaa'
vepsa rajak 'kinnikasvanud alemaa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis raja1, piltlikus tähenduses. Vt ka raisk.

rauts : rautsi : rautsi 'lühikese varrega vikat peamiselt rukki niitmiseks'
○ eeroots, iruts, eenroots, rauks, räuts, räuks
← läti mrd vinruoce 'lühikese varrega vikat'
← läti mrd ieruoce 'lühikese ühekäevikati käepide', ieruocis 'rukkirauts'
Laenu muganemisel on laenuallika algusosa ära jäetud (selle jälgi on näha murdevariantides), sõna häälikulist kuju on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega raud.

ropp : ropu : roppu 'väga räpane; puhtust mittepidav; sündsustunnet jämedalt riivav, rõve, häbitu; ebatavaliselt suur, tugev vms'
● liivi roppi 'jäme, rohmakas; räpane, ropp; väga halb'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille tähendust on mõjutanud saksa grob 'jäme; tahumatu, rohmakas; raske, ränk (nt vea kohta)'. Lähedane tüvi on nt soome mrd ropa 'tolm, mustus, pori'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råppat 'räpane, ropp, hooletusse jäetud' ja soome mrd roppu 'inetu, ropp'.

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
● liivi tō’gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

tikerber : tikerberi : tikerberi 'karusmari'
○ tikerbär(i), tikenber, kikerber, kikerbär, tikerperä, tikerpuu, tikõlpuu
◊ tikker
← alamsaksa stickelber(e) 'karusmari'
Laenuallikas on liitsõna, sticken 'pistma, sisse torkama' + bere 'mari'. Laenu muganemisel on sõna lõpuosa r-i mõjul l asendunud r-iga. tikker on lühenenud sõnakuju, kus laenuallika järelosisele vastav element -ber on ära jäetud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi stikker sõnaühendis stikker mare 'tikker'.

tääk : täägi : tääki 'püssiraua otsa kinnitatav torkerelv'
← alamsaksa steke-mest 'pistoda'
Laenuallikas on liitsõna, steke 'piste, torge; astel, nõel' + mest 'nuga, pistoda'. Laenu muganemisel on liitsõna järelosis ära jäetud. Teisalt on arvatud, et laenuallikas on saksa Degen '(pikk, kitsas) mõõk'. Tänapäevane tähendus on uuendus, vanemas keeles on sõna tähendus olnud 'pistoda, piik'.