[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aplaager : aplaagri : aplaagrit 'tööst v aktiivsest tegevusest kõrvale jäämine; puhke- v peatuspaik'
← baltisaksa Ablager 'peatuskoht, ajutine korter'

enne 'varem, varemalt; eelnevalt, esmalt, kõigepealt'
◊ endine, ennustama
● liivi enst 'varem'
vadja enne 'varem, vanasti; eelnevalt, kõigepealt; pigem'
soome ensi 'esimene; järgmine', ennen 'varem, vanasti; eelnevalt'
isuri enne(n) 'varem'
Aunuse karjala enzi 'esimene', enne 'varem, algul'
lüüdi ende 'varem'
vepsa ende 'varem, vanasti'
Tõenäoliselt tuletatud *nen-liitega asesõnatüvest e-, et. Kuigi tegusõna ennustama on tuntud ka eesti murretes, on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soovitatud nii tegusõna kui ka nimisõna enne 'ettetähendus' soome keele eeskujul, vrd soome ennustaa 'ennustada, ette kuulutada'; enne 'enne, ettetähendus, märk'. ennistama on tõenäoliselt laenatud soome keelest, ← soome entistää 'ennistada; restaureerida; parandada'.

eru : eru : eru 'sõjaväe- v üldse riigiteenistusest lahkumine; vastavas seisundis olemine'
← soome ero 'lahkumine, lahkuminek; lahusolek'
● vadja ero 'erinevus, vahe; eraldatus; eraldamine'
soome ero 'lahkumine; lahusolek; abielulahutus; erinevus, vahe; vahemaa'
isuri ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
karjala ero 'erinevus, vahe; lahusolek'
lüüdi erota 'lahku, laiali minna'
Soome allikas on tuletis tüvest era-.

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

jonn : jonni : jonni 'isemeelne tõrkumine, kiusakas kangekaelsus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve joon variant.

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

kost2 : kosti : kosti 'ülalpidamine, tasu eest majutuse ja toidu pakkumine'
← saksa Kost 'söök, toit; kost, ülalpidamine'
Varem on laenatud saksa tüve alamsaksa vastet sisaldav liitsõna, pruukost. Vt ka kost1.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

kõne : kõne : kõnet 'rääkimine; keel; avalik ettekanne'
● ? soome kone 'masin; seade, aparaat; mootor'; mrd 'tööriist; teguviis; temp, vemp; nipp'
isuri konu 'eriline komme'
karjala koneh 'nõidus, taig'
Läänemeresoome tüvi.

kära : kära : kära 'müra, ragin, kolin; vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine'
● Võib olla sama tüvi mis sõnas kärisema ja/või kärkima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd kärhäkkä 'pahur, tige' ja Aunuse karjala kärhie 'pahur, tige'. Lähedane tüvi on nt kärts.

laine : laine : lainet 'ruumis leviv energiat edasi kandev võnkumine'
← alggermaani *χlaini-z, *χlainō
norra lein 'nõlv(ak), kallak'
islandi hlein 'lame kalju, nõlv(ak)'
gooti hlains, hlain 'küngas, kink'
● liivi lain 'laine'
vadja lainõ 'laine; loog'
soome laine 'laine'
isuri laine 'laine; heinakaar'
Aunuse karjala laineh 'vall, kuiva heina kaar, loog'
lüüdi laińiž 'laine; heinakaar'
vepsa laińiž, laineh 'laine; heinakaar'

menu : menu : menu 'kordaminek, edu; (rahva, publiku) soosing'
← soome meno 'minek; liikumine, hoog', menestys 'edu; menu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Eesti murretes on vormilt sama tuletis tuntud tähenduses 'lärm, kisa, kära, lai jutt'. Soome allikad on tuletised minema tüvest. Vt ka mõnu.

muu : muu : muud (umbmäärane asesõna) 'miski v keegi väljaspool mainitut; ülejäänud, teistsugune, teine'
◊ muidu, muinas-, muiste, mujal, mullu, muutma
● liivi mū 'teine, mõni; mingisugune; lähim, järgmine'
vadja muu 'muu, teine'
soome muu 'muu, teine'
isuri muu 'muu, teine'
Aunuse karjala muu 'muu, teine, ülejäänu'
lüüdi muu 'muu, teine'
saami nubbi 'teine (järgarv); muu, teine'
mari molo 'muu, teine'
udmurdi mi̮d 'muu, teine'
handi moγ- sõnas moγəl 'muu, too'
mansi mōt 'muu, teine (ka arvsõnana); võõras'
ungari más 'muu, teine; teistsugune'
Soome-ugri tüvi. muidu võib olla vana mitmuse osastava vorm, milles on omastusliide. Tuletist muinas- on kirjakeeles võinud mõjutada soome keel, soome muinainen 'muinasaegne, muistne; vana(aegne); igivana, ammune'. mujal on vana mitmuse alalütleva vorm tuletisest, < *muiγalla. mullu on vanast alalütlevavormilisest määrsõnast moodustatud viisiütleva vorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moidogist 'muidugi, mõistagi' (← muidugist). Vt ka moondama, mugav, muide, mullikas, mõlema.

mõikama : mõigata : mõikan kõnek 'jätkuma, piisama, aitama, mõjuma; taipama, mõistma'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas mõjuma.

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
● vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

märk : märgi : märki 'ese, kujund, kujutis vm, mis viitab millelegi; kujund, mida püütakse (lasuga) tabada; liigutus, häälitsus vm signaal millekski (hrl tegevuse alustamiseks v lõpetamiseks); nähtus, ilming, mille põhjal midagi järeldatakse, oletatakse; jälg'
← alamsaksa merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine'
Samatüveline tegusõna märkama võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma'. Laenatud on ka tüve germaani või muude germaani tütarkeelte vaste, mark1, ja saksa vaste, mark2. Vt ka tärk.

paukuma : paukuda : paugun 'valju lühikest ja teravat müra kuuldavale laskma'
● liivi poukõ 'otsa saada, kärvata; paugutada; lõhkeda, praguneda'
vadja paukkaa 'paukuda, raksuda'
soome paukkua 'paukuda; mürtsuda'
isuri paukkaa 'paukuda; mürtsuda'
Aunuse karjala paugua 'müristada, mürtsuda'
lüüdi paukine̮h, paukune̮h 'paukumine'
vepsa poukta 'praksuda, paugutada, paukuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pauk, paok 'pauk' (← pauk).

pea2 'varsti, peatselt'
◊ pigem
? ← alggermaani *fika
islandi fik 'kiire kerge liikumine'
norra fik 'agarus, kiirus'
● liivi pigā 'varsti'
vadja pigaa 'varsti, pea(tselt), ruttu'
soome pika 'kiir-'
isuri pikastua 'vihastada'
Aunuse karjala pika 'metsik, pöörane (inimene)'
vepsa piǵei 'varsti; kiiresti'
Samatüveline sõna pigem(ini), mis on tuntud Saaremaa murrakutes, on kirjakeelde toodud soome keele eeskujul, vrd soome pikemmin 'kiiremini; pigem, ennem'.

pigi : pigi : pigi 'tõrva ja õlide destilleerimisel saadav must tahke v viskoosne jääkaine'
← alamsaksa pik 'pigi'

piht2 : pihi : pihti 'ristiusu kirikus vaimulikule pattude ülestunnistamine ja kahetsemine; (üldisemalt:) millegi avameelne rääkimine v sunnitud ülestunnistamine'
← alamsaksa bicht(e) 'piht, pihtimine'
Samatüveline tegusõna pihtima on samuti laenatud, ← alamsaksa bichten 'pihtima, üles tunnistama; pedantselt üle kuulama'.

piisama : piisata : piisan 'jätkuma, küllalt olema'
← rootsi spisa 'sööma; toitma; moonaga varustama; piisama'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja piisata 'piisata, jätkuda'.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
◊ raim
? ← alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
● liivi ra’ḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
◊ rake
? ← alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
● vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

riid : riiu : riidu 'sõbralike suhete katkemine v katkestamine, tüli'
← algskandinaavia *strīþa-
vanaislandi stríð 'riid, sõda'
rootsi strid 'võitlus, lahing; vastuolu; vaidlus, tüli'
● liivi rīḑļõ 'tõrelda, sõimata'
Salatsi liivi rīd 'riid'
vadja riito 'riid, tüli', riďďõlla 'riielda, tülitseda, sõimelda; vaielda'
soome riita 'riid, tüli; vaidlus, erimeelsus, lahkheli; sekeldus, pahandus; hagi'
isuri riida 'riid, tüli'
Aunuse karjala riidu 'riid, tüli'
lüüdi riid 'riid, tüli'
vepsa ŕid 'tüli, vaidlus'

ring : ringi : ringi 'tasandi osa, mida piirab joon, mille moodustavad ühest punktist samal kaugusel olevad punktid; eelmise sarnane kujund v ese, sõõr; ringjoone kujuline liikumine, tiir, pööre'
○ rink
← alamsaksa rink 'ring, sõõr'
Varem on laenatud tüve germaani vaste, rõngas.

tee1 : tee : teed 'käimiseks ja sõitmiseks kasutatav pinnaseriba; liikumissuund, marsruut; kuhugi liikumine, kulgemine; abinõu, moodus, võimalus; rada, jäljerida vms'
● vadja tee 'tee; teekond, reis'
soome tie 'tee; liikumisjoon, marsruut, teekond; abinõu, vahend'
isuri tee 'tee'
Aunuse karjala tie 'tee; teekond, käik'
lüüdi ťie '(üks) kord', ťiesuar 'teeharu, teelahe'
vepsa ťe 'tee; teekond'
komi tuj 'tee'
Läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka teadma.

tiba : tiba : tiba 'piisk, tilk; väike kogus, natuke, väheke; mitme lõimelõnga samaaegne katkemine (kangaviga)'
● soome tippa 'tilk, piisk; natuke, väheke (eitavas kontekstis)'
isuri tippa 'tilk, piisk', tippu 'raasuke, natuke'
Aunuse karjala tippu 'tilk, piisk'
lüüdi ťipp 'tilk, piisk'
vepsa ťipp 'tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tibima ja/või tippima1. Lähedased tüved on nt tsipa ja tips. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi mrd tipp, tippa 'tilk, piisk'.

tiir1 : tiiru : tiiru 'ringjoone vm suletud kõverjoone kujuline liikumine, ring; mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, ringkäik, niisama ringikõndimine, jalutuskäik'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
● liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi tū '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *d^huH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut’ 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

tuur3 : tuuri : tuuri 'millegagi tutvumiseks v mingiks asjatoimetuseks kuskil käimine, käik v sõit (lähtepunkti tagasitulemisega); mitmepäevased jalgrattavõistlused; ringjoone v seda meenutava kõverjoone kujuline liikumine, ring; terviklik osa tantsust, ringikujuline tantsimine, tantsuring'; kõnek 'pööre (mootoril)'
← saksa Tour 'väljasõit, matk, retk, ringreis; (tantsu)tuur, tiir, ring; pööre (nt mootoril)'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt prantsuse keelest, ← prantsuse tour 'ringikujuline liikumine, pööre; käik, sõit; tantsutuur'.

täima : täida : täin 'raatsima'; van 'jätkuma, küllalt olema' täis