[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

joon : joone : joont 'kriips, ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa'; mrd 'hoog, järjepidevus'
● liivi jūoń 'hoog'
vadja joonitõlla 'joosta'
soome juoni 'vemp, vigur; vandenõu'
Aunuse karjala juno 'joon; rida'
karjala juoni 'joon; tee, rada'
? vepsa jono 'joon; rida; järjekord'; jonikaine 'sinikas'
lõunasaami joene 'tee'
ersa jan 'rada'
mokša jan 'rada'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka jonn.

kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
← alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'

kann2 : kannu : kannu '(enamasti valamistoru ja kõrvaga) nõu jookide säilitamiseks v serveerimiseks, ka jooginõu; eriotstarbega vedelikunõu'
← rootsi kanna 'kann'
Murretes esinev i-tüveline variant kann: kanni on alamsaksa laen, ← alamsaksa kanne 'kann'. Vt ka kann1.

karikas : karika : karikat 'sügava kausikese kujuline laieneva jalaga (väärismetallist) jooginõu'
? ← algskandinaavia
vanaislandi kalkr, kalekr 'karikas'
? ← vanarootsi kar 'peeker, karikas'
● isuri karikka 'teatud pulmarituaal, karikas [?]'
Kui laenuallikaks on vanarootsi sõna, on sellele lisatud liide -k(as). On ka oletatud, et sõna võib olla kujunenud mitme laenuallika segunemisel, sel juhul võib üks laenuallikas olla alamsaksa kellik 'karikas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karik 'armulauakarikas'.

kibu1 : kibu : kibu '(väike) kapp, puunõu'
← alggermaani *kippōn-
algskandinaavia *kippō
vanaislandi kippa 'korv'
norra kipa 'vitstest korv, kandmisnõu'
← alggermaani *skipa-
algskandinaavia *skipa
vanaislandi skip 'laev'
vanaülemsaksa skif 'laev; anum'
● vadja tšippo 'kruus'
soome kippo, mrd kippa 'kapp, kibu; kopsik; kruus'
karjala kippa 'kapp, kibu, laudadest puunõu'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, skandinaavia laen. Murretes on tuntud ka variant kipp. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kippe 'väike ammutamisnõu', eestirootsi kipo 'väiksem jooginõu' ja võib-olla läti mrd ķipa, ķipe, ķipis 'väike ammutamisnõu'. Vt ka kippel.

kiivas2 : kiiva : kiivast 'armukade; innukas, äge, hoolikas'
? ← balti
leedu gyvas 'elav; päris, tõeline'
● soome kiivas 'äge, kirglik; kange, tugev; kiire; hoogne'
karjala kiivas 'äge, kirglik; kiire; kiimaline'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *gīwa-z 'ahne; ablas', mille vaste on vanainglise gīw, gēow, giow 'raisakotkas, raisakull', seda peetakse vähem usutavaks.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

kruus2 : kruusi : kruusi 'silinderjas kõrvaga jooginõu'
○ ruus
← alamsaksa krūs 'kann, jooginõu, kruus'

kõrts : kõrtsi : kõrtsi 'endisaegne joogi- ja söögimaja'; kõnek 'restoran, baar'
← vene korčmá 'kõrts'
Laen on muganemisel lühenenud. Laenatud on ka sama tüve tuletis, kõrtsmik. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Körts 'kõrts', liivi kõŗtši- liitsõnas kõŗtšipǟva 'vastlapäev' ja soome mrd kortsi 'kõrts'.

lood1 : loodi : loodi 'endisaegne raskusmõõt; veekogu sügavuse mõõtmise seade, riist püst- v rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v kontrollimiseks'
← alamsaksa lōt, lode 'plii, -kuul; lood mere sügavuse v vertikaalse joone mõõtmiseks; pool untsi; münt'
Samatüveline tegusõna loodima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa loden 'loodima'.

lähker : lähkri : lähkrit 'trummikujuline kahe põhjaga puunõu joogi kaasavõtmiseks'
← alamsaksa lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike'
Eesti keelest on laenatud vadja lähkeri 'lähker' ja isuri lehkeri '(piima)lähker'.

napp1 : napa : nappa 'väike (puu)kauss v väike kaanega puunõu, karp'
← alggermaani *χnappa-z
vanaislandi hnappr 'kauss'
vanarootsi napper 'peeker, jooginõu'
● vadja naappa 'napp, (puu)kauss'
soome nappo 'kulp, kopsik; kapp (tõstmiseks)'; mrd 'põhjapõdralüpsik'
isuri naappa 'kulp'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, vanarootsi laen. On ka oletatud, et eesti sõna on veelgi hilisem, alamsaksa laen, ← alamsaksa nap 'kauss', kahtlemata on alamsaksa sõna eesti sõna mõjutanud. Hiljem on laenatud sama tüve rootsi vaste, napp2. Eesti keelest on laenatud läti mrd napītis 'väike (puu)nõu'.

nobe : nobeda : nobedat 'kärme, kiire, vilgas'
← alggermaani *snōƀ(r)ⁱja-z
algskandinaavia *snōƀ(r)ⁱaR
vanaislandi snœfr 'kärme, kiire'
● soome nopea 'kärme, kiire; vilgas; hoogne; pakiline'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või veidi noorem, skandinaavia laen. On ka arvatud, et tuletis noppima tüvest.

paik : paiga : paika 'ruumi, pinna, joone punkt v piirkond; katkise v kulunud koha parandamiseks v tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk'
← alggermaani *spaikā
rootsi mrd spaik 'sälk, sisselõige puul; kodar'
vanainglise spāca 'kodar'
vanaülemsaksa speihha 'kodar'
● liivi pāika 'koht; talu; lapp'
vadja paikka 'koht; lapp'
soome paikka 'koht; lapp'; mrd 'rätt'
isuri paikka 'koht; lapp'
Aunuse karjala paikku 'rätt; lapp; riba, siil'
lüüdi paik 'rätt; lapp; koht'
vepsa paik 'rätt; lapp; koht'
Läänemeresoome keeltes on toimunud tähenduse areng 'sälk, sisselõige' > 'teist värvi koht, laik' > 'lapp; koht'. Eesti keelest on laenatud läti mrd paikāt 'lohakalt õmblema, paikama'.

peeker : peekri : peekrit 'pealt laienev karikast väiksem ilma jalata (metallist) jooginõu'
← alamsaksa beker 'peeker, tops; mõõtühik'

pidu : peo ~ pidu : pidu 'seltskondlik koosviibimine (söökide ja jookide, ka tantsuga)' pidama

pookima1 : pookida : poogin 'üht taimeosa teisega nii liitma, et nad kokku kasvaksid, vääristama; vaktsineerima'
○ paakima, pootima
← alamsaksa poten, paten 'istutama'

pookima2 : pookida : poogin van 'köitma'
Tõenäoliselt alamsaksa keelest või baltisaksa murdest laenatud tüvi. Laenuallikaks võiks olla alamsaksa bōk 'raamat', sel juhul oleks tegusõna moodustatud eesti keeles. Tüvi bōk on laenatud nt vanemas keeles kasutatud liitsõnas pookpender, pookpinder 'raamatuköitja' ( alamsaksa binden 'köitma').

pookima3 : pookida : poogin kõnek 'peksma, nahutama'
← alamsaksa boken 'kloppima, taguma, lööma'

pärm : pärmi : pärmi 'peamiselt mikroskoopiliste käärimist põhjustavate seente rakkudest koosnev toode taigna kergitamiseks ja jookide kääritamiseks; (hrl mitm) pärmseen'
← alamsaksa barm, berm 'pärm'

reibas : reipa : reibast 'ergas, vilgas, teotahteline, elav ja elurõõmus; hoogne, söakas'
← soome reipas 'ergas, elav, vilgas; tarmukas, energiline; käbe, kärmas, liikuv; kartmatu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

riist : riista : riista 'ese, mille abil midagi tehakse; (puust) anum, söögi-, jooginõu; (mitm) rakmed'
● liivi rīst 'nõu, anum; tööriist'
vadja riissa 'asi, ese; tööriist; nõu, anum; (mitm) hobuseriistad; varandus, vara'
soome riista 'jahiloom'; van 'kraam, varandus; vili, viljasaak'
isuri riista 'asi, ese; tööriist; nõu, anum'
karjala riista 'jahiloom; häbe'
vepsa ŕišt 'pikk aeg'
Läänemeresoome tüvi.

rookima : rookida : roogin '(põhjalikult) nühkides, kraapides jne puhastama; peksma, lööma'; mrd 'ropsima; parkima'
← algskandinaavia *rōkian
vanaislandi rœkja 'hoolitsema, hoolima kellestki'
● liivi rūokõ 'nahka venitada, parkida [?]'
vadja roottšia 'rookida, puhastada; koorida'
soome ruokkia 'sööta, toita'; mrd 'koristada, puhastada; peksta'
isuri rookkia '(kala) puhastada; laasida; lund rookida'
Aunuse karjala ruokkie 'koristada, puhastada; saaki koristada; tallele panna; toita, hoolitseda'
Laenuallikas on tuletis germaani tüvest, mis on ka eraldi läänemeresoome keeltesse laenatud, roog1.

susla : susla : suslat 'kitsarööpmelise raudtee rong; soe siirupiga linnasejook, mida hrl laatadel müüdi; vilets söök v jook'
← vene súslo '(õlle)virre; meski'
Esialgne joogi nimetus on susla keetmise masinalt kandunud vedurile ja edasi tervele rongile.

tass : tassi : tassi 'sangaga varustatud väiksem jooginõu'
← saksa Tasse 'tass'
Eesti keelest on laenatud vadja tassi 'tass' ja osaliselt võib-olla eestirootsi tass 'alustass; tass'.

tee2 : tee : teed 'teatud igihalja lehtpõõsa kuivatatud lehed ja pungad joogi valmistamiseks; sellest valmistatud jook; muude taimede kuivatatud osad joogi valmistamiseks; kuivatatud v värsketest taimeosadest valmistatud jook'
← saksa Tee 'tee'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt hiina keelest (lõunahiina murdest), ← tē 'tee'.

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
? ← alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
? ← saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

täis : täie : täit 'kogu, terve; millegagi täidetud; midagi täitev, kuhugi mahtuv kogus; intensiivne, hoogne, tagasihoidmatu'
○ lõunaeesti täüs, kirderanniku täüs
◊ täidima, täima, täitsa
? ← alggermaani *tǣwia-
vanainglise tǣwe sõnas æl-tǣwe 'täielik, terviklik, terve, suurepärane'
● liivi täuž 'millegagi täidetud; midagi täitev kogus'
vadja täüsi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täiskasvanud; päris, tõeline'
soome täysi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; päris, tõeline; midagi täitev kogus'
isuri täüs 'millegagi täidetud; täiskasvanud; täielik, maksimaalne'
Aunuse karjala täüzi 'kogu, terve; millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud'
lüüdi ťäuž 'millegagi täidetud; täielik, maksimaalne; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; midagi täitev kogus'
vepsa ťöuź 'millegagi täidetud; täielikult välja arenenud, küpsuse saavutanud; kogu, terve (nt mõistuse kohta)'
saami dievva 'millegagi täidetud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Kaheldavaks peetakse oletust, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi dolak 'kõik, kogu, täiesti', komi de̮la 'kõik, kogu, täiesti', ungari tele 'täis', mansi tāγl 'täis' ja handi tel 'täis'. täidima on läänemeresoome tuletis, täima selle nõrga astme üldistumisel kujunenud rööpvariant. täitsa on vana omastusliitega vorm (< *täüte-(n)säk).

vaat : vaadi : vaati 'suur nõu alkohoolsete jookide säilitamiseks'
← alamsaksa vat 'vaat, tünn'
Eesti keelest on laenatud vadja vaatti 'vaat', isuri vaatti 'vaat' ja soome mrd vaatti 'vaat'.

äge : ägeda : ägedat 'äkilise, tormaka loomuga, keevaline; hoogne, kiire; kirglik'
● vadja ättšü 'äge, äkiline, keevaline'
soome äkeä 'tige, kuri, vihane, ärritunud'
isuri äkjä 'palav'; ägü 'kuumus; hõõg, lõõm'
karjala äkie 'kuumus, palavus; kuum'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka äkki.