[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
◊ kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsⁱja-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

labrakas : labraka : labrakat 'oleng, (jooma)pidu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

prassima : prassida : prassin 'joomapidu pidama, laristades pummeldama; priiskama'
◊ rassima
← alamsaksa prass 'pidutsemine, pidusööming', brassen 'käratsema; prassima, priiskama'
rassima on tähenduslikult eristunud tüvevariant, tähendust võib olla mõjutanud baltisaksa brasseln 'ajaviiteks maadlema, rüselema, hullama'. Vt ka praaseldama.

pummelung : pummelungi : pummelungi 'joomapidu' pummeldama