[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jonklema : jongelda : jonklen 'jõnkse tegema, vonklema' jonks

kann2 : kannu : kannu '(enamasti valamistoru ja kõrvaga) nõu jookide säilitamiseks v serveerimiseks, ka jooginõu; eriotstarbega vedelikunõu'
← rootsi kanna 'kann'
Murretes esinev i-tüveline variant kann: kanni on alamsaksa laen, ← alamsaksa kanne 'kann'. Vt ka kann1.

kruvi : kruvi : kruvi 'peaga varustatud keermestatud silindriline v kooniline (metall)varb'
○ kruuv, kruvv, (k)ruu, krui
← alamsaksa schrūve 'mutter, kruvi'
Vt ka kruustangid.

mall1 : malli : malli 'sirgest joonlauast ja 180 kraadiks jaotatud poolringist koosnev vahend nurkade mõõtmiseks joonisel v nende kandmiseks joonisele'
← rootsi mall 'lekaal; šabloon, mudel; nurkade mõõtmise ja ülekandmise vahend'
← saksa Mall 'šabloon, mudel'
Vt ka mall2.

nakk : naki : nakki 'koonilise peaga nael; väike (sala)kinnituspulk; vistrik'; mrd 'varn'
◊ nakerjas, nakitsema
● ? soome van srmt nakata 'täkkida, kopsida, toksida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naksama ja näkkama. Tehnikatermini tähendus 'koonilise peaga nael' on sõnale antud kirjakeeles.

pidu : peo ~ pidu : pidu 'seltskondlik koosviibimine (söökide ja jookide, ka tantsuga)' pidama

pärm : pärmi : pärmi 'peamiselt mikroskoopiliste käärimist põhjustavate seente rakkudest koosnev toode taigna kergitamiseks ja jookide kääritamiseks; (hrl mitm) pärmseen'
← alamsaksa barm, berm 'pärm'

tasa 'poole, summutatud häälega, hääletult; aegamisi, pikkamisi; kergelt, õrnalt; millegagi ühel(e) joonel(e), samal(e) kõrgusel(e); (vastastikku) võrdses seisukorras, pretensioonideta; (rahaliselt) tasutud v tasutuks, nullseisu(s)'
◊ tase, tasu
● liivi tazā 'rahulik, tasane'
vadja tasa 'ühetasa, ühtlaselt; vaikselt'
soome tasan 'võrdselt; ühetasa, ühtlaselt; täpselt'
isuri tasa 'tasane, sile', saman tasan 'ühepalju'
Aunuse karjala taza 'tasane, sile; ühetasane, võrdne; paaris (arvu kohta)'
lüüdi tazalai '(millegagi) tasa, millenigi'
vepsa tazo 'tasane, sile'
? neenetsi tasᵊ 'kogu, terve; võrdselt, ühtlaselt; paariline, paaris'
Läänemeresoome või koguni uurali tüvi. Neenetsi vaste on kaheldav seetõttu, et teistes kaugemates sugulaskeeltes vasted puuduvad. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tasa! 'vait!'; tas’n, tasnas 'kustuma' (← tasanema).

tihvt : tihvti : tihvti 'silindriline v kooniline metallpulk detailide ühendamiseks v ettenähtud asendis hoidmiseks'
○ tiht, tihv, tiuht
← alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
← saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, tihv.

torbik : torbiku : torbikut 'millestki keeratud ajutine kooniline nõu, tuutu'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tõri.

vaat : vaadi : vaati 'suur nõu alkohoolsete jookide säilitamiseks'
← alamsaksa vat 'vaat, tünn'
Eesti keelest on laenatud vadja vaatti 'vaat', isuri vaatti 'vaat' ja soome mrd vaatti 'vaat'.

vint2 : vindi : vinti 'tugeva koonilise, teravaservalise nokaga varblasesuurune laululind (Fringilla)'
Linnu häälitsust matkiv häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi fint 'vint'.