[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abajas : abaja : abajat 'sügavale maasse ulatuv väike madal laht; sügav jõekäär; mäda maakoht'
← alggermaani *aƀan-, *aƀjōn-
vanaislandi efja 'jõekäär; mudane pinnas, mülgas'
vanarootsi æfja 'pori, muda'
rootsi mrd ave 'madal kitsas laht suurema veekogu juures'
● vadja apaja 'abajas; kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal)'
soome apaja 'loomusekoht; noodavedu; saak, loomus'
isuri apaaja 'noodaveokoht'
Aunuse karjala abai 'kalapüügikoht; noot, loomus'
lüüdi abai 'loomus; noodaveokoht'
vepsa abai 'kalapüügikoht; noodavedu, loomus; väike laht'
saami vuohppi 'kitsas laht'
Vt ka aba-2.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

halb : halva : halba 'oma laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne; negatiivsete eetiliste omadustega; mingis suhtes ebasoodus'
● vadja rhvl alpa 'halb'
soome halpa 'odav; väheväärtuslik, tühine; lihtne'
isuri halva 'odav'
Läänemeresoome tüvi. Tüve on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *salwa-z, mille vaste on nt norra mrd sal 'kahvatu; jõuetu, nõrk'. Salatsi liivi alu 'halb' on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

hapu : hapu : haput 'maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms iseloomulik'
● liivi appõn 'hapu'
vadja apoo 'hapu; hapendatud'
soome hapan 'hapu; hapnenud; happeline'
isuri haban 'hapu; hapnenud'
Aunuse karjala hapannuh 'mäda'; hapata 'mädaneda, kõduneda; hapuks minna'
lüüdi hapata 'mädaneda; hapneda; halvaks minna'
vepsa hapata 'mädaneda; hapneda'
ersa čapamo 'hapusus; hapu'
mokša šapama 'hapu; kibe, mõru'
mari šopo 'hapu'
? handi šŭw 'juuretis'
? mansi sāwi- 'hapuks minema'
? ungari savanyú 'hapu'
Läänemeresoome-volga või soome-ugri tüvi.

hatt2 : hatu : hattu 'narmas, narmake'
◊ atu
● ? soome hattara 'pilvesagar, pilvetomp; suhkruvatt; jalarätt'; mrd hata, hatu 'idu, idaneva seemne esimesed juured'
? Aunuse karjala hattar 'jalarätt'
? lüüdi hattar 'jalarätt'
? vepsa hatar 'jalarätt'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka hatt1.

hiib : hiiva : hiiba 'peen sete'
? ← balti
leedu šyvas 'hallikas', mrd šyvas 'kali'; syvas (hrl mitm syvai) 'mahl'
preisi sywan 'hall'
● vadja iiva 'pärm; (leiva)juuretis'
soome hiiva 'pärm; pärmseen'
isuri hiiva 'pärm'
karjala hiiva 'pärm'
Vanemast murdekeelest registreeritud tüvi on keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele võetud. Isuri ja karjala sõnad on arvatavasti laenud soome keelest.

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
● liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

juust : juustu : juustu 'väljakalgendatud piimavalgust toiduaine'
← alggermaani *justa-z
rootsi ost 'juust'
● vadja juusso 'ahjus kuumutatud ternespiim; juust'
soome juusto 'juust'
isuri juusto 'ahjus kuumutatud ternespiim'
Aunuse karjala juusto 'ahjus kuumutatud ternespiim'

kahvatu : kahvatu : kahvatut 'jumetu; valkjas; ereduseta'
● ? soome kauhea 'kole, hirmus'
? isuri kauhea 'kole, hirmus'
? Aunuse karjala kauhei 'kahvatu, veretu; jahe; kole, hirmus'
? lüüdi kauhed 'külmavärin'
Tõenäoliselt läänemeresoome tüvi. Tähenduslik seos teiste läänemeresoome keelte vastetega on mõeldav, sest hirm põhjustab kahvatumist; kahvatama on vanemas murdekeeles tähendanud ka 'ehmuma'. On arvatud, et sõna on algselt olnud mõne kahv- tüvelise tegusõna tud-kesksõna, mis hiljem on siirdunud tu-liiteliste omadussõnade hulka. Vt ka kahkjas.

kallal 'jõuga ründamas, vägivalda tarvitamas; millegi v kellegi juures (tegevuses)' kallas

kasarm : kasarmu : kasarmut 'hoone sõjaväe allüksuste püsivaks majutamiseks; endisaegne suur töölisperekondade elamu tehase juures'
○ kassarm, kadsarm(u), kasaram, ka(s)sarmann
← vene kazárma 'kasarm'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa mrd Kasarme 'kasarm'. Laenamist vene keelest osutab tüvevokaal -u, mis lähtub tõenäoliselt vene käändevormist kazármu. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kásarm 'kasarm'.

kebja : kebja : kebjat 'kärmas, nobe, kergejalgne; kaalult kerge'; mrd 'nõrk, nigel, kidur; mitte päris täie aruga'
● liivi kievām 'kerge'
vadja tšebiä 'kerge'
soome kepeä 'kerge; vaba, sundimatu; kärmas, nobe; sujuv, nõtke', kevyt 'kerge; hõlpus; nõrk, vähene; vallatu, muretu, pealiskaudne'
Aunuse karjala kebjei 'kerge; hõlpus; kergesti seeditav; käbe, kergejalgne; kergemeelne'
lüüdi kebď(ed) 'kerge; hõlpus'
vepsa kebnei 'kerge; hõlpus'
saami geahpas, gehppes 'kerge'
? udmurdi kapč́i 'kerge'
? ungari kevés 'vähe; vähene'
? neenetsi śíb́a 'kerge'
? eenetsi sebi, šibi 'kerge'
? sölkupi śepu 'kerge'
? kamassi šш̄mke 'kerge; odav'
? matori kūhā, kīhā 'kerge'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka kebima ja keblakas.

kleenuke : kleenukese : kleenukest 'peene kondiga ja kõhn, nääpsuke'
○ leenuke
← alamsaksa klenik, klenlik 'peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline', klēn(e), klein(e) 'õhuke; peenike, õhuke, õrn, habras, graatsiline; väike, vähene, tähtsusetu'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi klen 'nõrk, jõuetu, kidur, põdur, kehv; nigel, napp'. Sel juhul on laentüvele lisatud liited -u-ke.

kodar : kodara : kodarat 'rummu ja pöida ühendav pulgataoline ratta osa'
○ kirderanniku kedar, lõunaeesti kõtar
← balti
leedu ketera, ketaras 'looma selgroog turja juures; mäehari'
● liivi kõddõrz 'reekodar'
vadja kõtara '(ree)kodar'
soome ketara 'reekodar; koib'
? ersa kodorks 'vars; kõrs; juurviljapealsed', kodor 'väänduv vars; kukehari'
? mokša kodərks 'vars; väänel'

kronu : kronu : kronu 'lahja ja jõuetu hobune'
● liivi kraņa 'kronu'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt soome van srmt krönö 'kõhn ja nõrk olend'.

kõbus : kõbusa : kõbusat 'kräbe, hea tervise juures' kobisema

kõrv : kõrva : kõrva 'inimeste jt imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund'
○ kirderanniku korv
◊ kõrval
● liivi kūora 'kõrv'
vadja kõrva 'kõrv'; kõrvaza 'kõrval'
soome korva 'kõrv'; korvassa 'juures'
isuri korva 'kõrv'; korvaas 'kõrval'
Aunuse karjala korvu 'kõrv'; korvas 'kõrval'
lüüdi korv 'kõrv'
vepsa korv 'kõrv'; korvas 'kõrval'
saami (bealje-)goarvi 'kõrvaauk'
? udmurdi kuar 'leht'
? komi kor 'leht'
? neenetsi χa 'kõrv'
? eenetsi kō 'kõrv'
? nganassaani kou 'kõrv'
? sölkupi k͔ō 'kõrv'
? kamassi ku 'kõrv'
? matori kuh 'kõrv'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Teisalt on oletatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen sama tüve varasemast vastest, mis on tüve sarv laenuallikas. Laenamine pidi toimuma enne, kui indoeuroopa algkeeles toimus häälikumuutus *ḱ- › *ś-, või laenati murdest, kus seda muutust ei toimunud. Vt ka kõrik.

kõrval 'asetuselt kellegi, millegi külje ligidal, juures, ääres, veeres' kõrv

köbi : köbi : köbi kõnek 'vana jõuetu inimene, kõbi'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kobisema.

lamama : lamada : laman 'pikali olema, lebama'
◊ lame, lammutama
← alggermaani *lama-z
vanaislandi lami 'halvatud, liikumisvõimetu'
vanarootsi lamber 'kurnatud, halvatud'
● vadja lama 'lamakil v lösakil olev; lamandunud', lamata 'lamada, lebada; langetada, kukutada'
soome lama 'halb seisukord', lamata 'halvata, alla suruda; maha, kokku suruda'
isuri lamagas 'lamandunud'
karjala lamašša 'nõrk, jõuetu', lamas 'lamandunud'
lüüdi lama 'viltune katus'
vepsa lamak 'lauge'
? saami lápmi 'sulgimisest tulenev lennuvõimetus', lápmut 'lennuvõimetuks muutuda (sulgimise tõttu), sulgima hakata'
Saami vasted võivad olla skandinaavia või soome laenud. Vt ka lamp1.

ligi 'lähedal(e), juures, juurde; kaasa, kaasas; peaaegu'
◊ liitma
● vadja litši 'lähedal; lähedale; lähedalt; umbes'
soome liki 'lähedal; lähedale; peaaegu'
isuri ligi 'lähedal'
karjala likilihah 'kõrvuti'
saami lahka 'lähedal, lähedale, lähedalt'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletises liitma on g vaste vokaalide vahelt välja langenud.

loid : loiu : loidu 'rauge, jõuetu; innutu, ükskõikne, tuim'
● soome mrd loitia 'lamada, lesida; laiselda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka loikam.

lõtv : lõdva : lõtva 'kehalisest pingest vaba, jõuetu, lodev; lotendama kippuv; nõrgalt ühendatud'
● soome mrd letveikkö 'soo', letvakka 'lõtv, loid, lodev', lelvä 'pehme (maa); soo'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka lodev.

man mrd 'juures'
◊ manustama
Tõenäoliselt vana asesõnatüve mis kohakäändevorm. Vt ka malnis.

mugul : mugula : mugulat 'juure v varre lihakas toitainerikas paksend; miski ümar v mügarjas'
● vadja mukkura '(kala)mari'
soome mukula 'mugul; põnn, põngerjas', mukura 'kühm, muhk, pahk; kamakas'
isuri mukkura 'kalamari'
karjala mukura 'ümar ese, mägi vms; suure kõhuga loom', mukkula 'muhk, kühm, tomp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mari muγə̑l 'pahk, käsn' on ilmselt rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud tüvi.

muld : mulla : mulda 'maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured'
← alggermaani *mulđō
vanaislandi mold 'maa(pind), pinnas'
vanarootsi muld 'maa(pind), pinnas'
gooti mulda 'tolm'
● liivi mūlda 'muld'
vadja multa 'muld; pori; savi'
soome multa 'muld'
isuri mulda 'muld'
karjala multa 'muld, maa'
lüüdi muld 'muld'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mulld 'kartuleid muldama' (← muldama).

nemad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna)
◊ nad
● liivi nänt (omastav) 'nende'
vadja nämä(d), nävä(d) 'nemad'
soome nämä 'need'
isuri nämäd 'need'
Aunuse karjala nämä, nämmä 'need'
lüüdi ńämä(d) 'need'
? saami ná, návt 'nii, nõnda'
ersa ńeť, ńe 'need'
mokša ńä, ńat 'need'
? mari nine 'need'
komi naje̮ 'nemad'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas need. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nood tüve vasteks. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide. On oletatud, et sama tüve vasted on ka mõned ugri ja samojeedi keelte käändelõpud, ungari -nek, -nak, mansi -na, -n, handi -nȧ, eenetsi -ne, samuti neenetsi kaassõna ńān 'juurde, juures'. nad on sõna lühenenud variant.

nõder : nõdra : nõtra 'nõrk, jõuetu, vilets'; mrd 'kätkivibu'
○ kirderanniku notra, noder
● liivi nõ’ddõrz 'nõrk, väike, habras'
vadja nõdra 'nõrk; vilets, kehv; nõtke, paindlik; peenike; vedel(avõitu); alandlik, kuulekas'
soome nöyrä 'alandlik, kuulekas; nõtke, paindlik'; mrd 'lahja (nt kohv); halb ilm (eriti tuisk); sulailm'
isuri nodra 'nõtke, paindlik; nõrk'
Aunuse karjala ńeürü 'osav; tark, taiplik'
karjala neürä 'alandlik, kuulekas; halb, nõrk, vilets; kehv, tuisune, tuuline (ilma kohta); osav; tark, taiplik'
Läänemeresoome tüvi.

nõrk : nõrga : nõrka 'mitte tugev, kindel v vastupidav; (intensiivsuselt, võimsuselt) vähene; kehv, ebarahuldav, küündimatu'; mrd 'vedel; vedelik, leem'
○ kirderanniku nork(ka)
● liivi nȭrka 'nõrk, jõuetu'
vadja nõrkk 'sünge, tusane, nukker [?]'
soome mrd nerko, nerkko 'väike, nõrk'
? ersa nuŕka 'lühike'
? komi van srmt ńurk 'kõhn'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

närb : närva : närba 'isutu, vähe sööv, toitu liialt valiv; jõuetu, rauge'
◊ närbuma, närvetuma
● ? soome van srmt, mrd närpeä 'närbunud, kurtunud; kurb'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

nääbus : nääbuse : nääbust 'nõrk, jõuetu olend, väetike'
● ? soome van srmt nääpeä 'väsinud, jõuetu; nõrk', näävyttää 'ära väsitada, kurnata'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka nääps1.