[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kes : kelle : keda (küsiv-siduv asesõna isikute vm elusolendite kohta; määramatu asesõna mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)
◊ keegi
● liivi kis 'kes'
vadja tšen 'kes'
soome ken 'kes'
isuri ken 'kes'
Aunuse karjala ken 'kes'
lüüdi ken 'kes'
vepsa ken 'kes'
saami gii 'kes; igaüks'
ersa kije, ki 'kes'
mokša kijä 'kes'
mari kö 'kes'
udmurdi kin 'kes'
komi mrd kin 'kes; kumb'
ungari ki 'kes'
? neenetsi śan 'mitu, mõni'
? eenetsi še, se̮a 'kes'
? nganassaani si̮li̮ 'kes'
? kamassi šən-, šin- sõnades šəndi, šində 'kes'
Soome-ugri või uurali tüvi. Element -s lähtub asesõnatüvest see. Sama element on sõnas mis. Murretes esinevad ka selleta variandid ke(e), ken, kiä. Soome vaste nimetav kääne esineb tänapäeval ainult kõrgstiilis ja teatud väljendeis. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina quis, quid 'kes, mis; milline, missugune', vanaindia na-ki 'ei keegi', türgi käm 'kes', tatari kem 'kes', mongoli ken 'kes', grööni ki-na 'kes', aleuudi kin 'kes'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kes.

koold : koolu : kooldu 'käänak, käänd; jõest eraldunud jõesilmus'
◊ koolutama
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas koole. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi kūoltõ 'sirgeks painutada'.

krõnks : krõnksu : krõnksu kõnek 'kõverus, käänd; kuivetu kühmus inimene' kronks

kõla2 : kõla : kõla (hrl mitm) 'nelinurksetest lauakestest koosnev vöökudumisriist'
← balti
läti -celes (mitm) sõnas duceles 'kaarik, kaherattaline vanker'
preisi kelan 'ratas'
● ? liivi kõlā 'kõverus, käänd'
soome kela 'kangakeha; rull; mähis; pöör, vints'
Aunuse karjala kela 'pöör, vints'

känd : kännu : kändu 'pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa'
● liivi kand 'känd'
vadja kanto 'känd; jalg, vars; konts, päraots'
soome kanto 'känd'
isuri kando 'känd'
Aunuse karjala kando 'känd'
lüüdi kand 'känd'
vepsa kand 'känd'
saami guottu 'juurtega välja kistud puu'
ersa kando 'puupakk, palk'
mokša kanda 'puupakk, palk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kand. Esimese silbis on toimunud muutus a > ä ilmselt eristamiseks sõnast kand, murretes on laialt levinud algsema vokaaliga variant kand 'känd'. Vt ka kännas.

käär : kääru : kääru 'kõverus, käänak; ülepätsiviil' käärima1

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

lõugas : lõuka : lõugast 'koldeesine istemüür v -kivi; kolle, lee'; mrd 'väike laht, lahesopp, -käär'
● ? liivi lōkandõks 'jääauk'
soome loukko 'nurk, sopp; urgas; koobas'
Aunuse karjala loukko 'auk, ava; haav'
lüüdi louk 'auk; nurk, sopp'
Läänemeresoome tüvi. Sageli on arvatud, et tüve vasted on ka mari luk 'nurk, sopp, käänd' ja ungari lyuk 'auk, õõnsus, urg'.