[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahker : ahkra : ahkrat mrd 'hakkaja, igale tööle valmis, kärmas'
? ← soome ahkera 'usin, virk, agar'
Kirderannikumurretes levinud sõna. Võimalik soome allikas võib olla tuletis soome sõnast ahku, ahin. Teisalt on arvatud, et soome allikas võib olla soomerootsi laen, ← soomerootsi agär 'kergesti ärkav; ärgas, erk; kergesti kohkuv; täpne, hoolikas; innukas, agar'. Vt ka agar.

atsakas : atsaka : atsakat 'tarmukas, hakkaja; reibas, elav, kärmas'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

kabe2 : kabeda : kabedat 'käbe, kärmas; tragi; korralik, kena; peenike, sale; täbar, vilets'; mrd 'kerge kuiv külm'
● soome kapea 'kitsas; peenike, sale; napp, kasin, piiratud'
Aunuse karjala kabei, kappei 'vähene, napp'
Läänemeresoome tüvi.

kalev1 : kalevi : kalevit 'hiid, vägilane; ülik, vanem'
● soome Kaleva (müütiline isikunimi); mrd kaleva 'halbade kommetega; tugev, suurepärane (inimese, looma kohta); põuavälk'
karjala kaľeva 'reibas, tarmukas, kärmas; nõukas, võimekas; uhke; vallatu, üleannetu'
On arvatud, et tuletis tüvest kali2. Teisalt on peetud skandinaavia laenuks, ← tüvi, mille vaste on vanaislandi mehenimi Kalfr, Kalf, Kalvr, Kolfr. Veel on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-saami tüvi, mille vaste on ka saami gállagas liitsõnas gállagasdolat 'helendavate organismide põhjustatud helendus meres'. Vt ka kalev2.

kebja : kebja : kebjat 'kärmas, nobe, kergejalgne; kaalult kerge'; mrd 'nõrk, nigel, kidur; mitte päris täie aruga'
● liivi kievām 'kerge'
vadja tšebiä 'kerge'
soome kepeä 'kerge; vaba, sundimatu; kärmas, nobe; sujuv, nõtke', kevyt 'kerge; hõlpus; nõrk, vähene; vallatu, muretu, pealiskaudne'
Aunuse karjala kebjei 'kerge; hõlpus; kergesti seeditav; käbe, kergejalgne; kergemeelne'
lüüdi kebď(ed) 'kerge; hõlpus'
vepsa kebnei 'kerge; hõlpus'
saami geahpas, gehppes 'kerge'
? udmurdi kapč́i 'kerge'
? ungari kevés 'vähe; vähene'
? neenetsi śíb́a 'kerge'
? eenetsi sebi, šibi 'kerge'
? sölkupi śepu 'kerge'
? kamassi šш̄mke 'kerge; odav'
? matori kūhā, kīhā 'kerge'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka kebima ja keblakas.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
● liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
◊ kiirik-
● vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

käbe : käbeda : käbedat 'tragi, kärmas'
● vadja tšäpiä 'ilus, tore, kena'
soome mrd käpeä 'käbe, kärmas'
isuri käppiiä 'kaunis, kena'
karjala käpie 'käbe, kärmas, väle'
vepsa käb́ed 'ilus, hea; punane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kräbe.

kähvama : kähvata : kähvan 'midagi järsku ning teravalt v vihaselt ütlema, nähvama'
◊ käuhti
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas käuhti. Lähedane tüvi on nt sõnades nähvama ja sähvama. Eesti keelest on laenatud soome kähvelä 'vilgas, kiire' (← murdetuletis kähvel 'tragi, kärmas').

pire : pireda : piredat 'tormakas, kannatamatu, kärsitu, rahutu, äge; pirtsakas'
● soome mrd pireä 'värske, jahe, rabe; ergas, virge'
saami barut 'käbe, kärmas, välejalgne'
komi peri̮d 'kiire, kärmas'
Läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

plink : plingi : plinki 'tihe, sile, sitke'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla laenatud saksa või rootsi keelest, ← saksa flink 'kärmas, nobe, väle' või ← rootsi flink 'väle, kärmas, nobe, kiire'; nende sõnade algne tähendus on olnud 'läikiv, sile'.

reibas : reipa : reibast 'ergas, vilgas, teotahteline, elav ja elurõõmus; hoogne, söakas'
← soome reipas 'ergas, elav, vilgas; tarmukas, energiline; käbe, kärmas, liikuv; kartmatu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

varmas : varma : varmast 'kiire, kärmas; tragi; tugev'
● vadja varma 'tugev; jõukas; paks, priske'
soome varma 'kindel, usaldusväärne'
isuri varma 'tugev; paks, priske'
Aunuse karjala varmah 'kindlasti'
vepsa varmed 'tugev, sitke'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on nt vanaindia várman- 'kaitserüü'. On arvatud, et samast tüvest on laenatud ka verme.

viks1 : viksi : viksi 'korralik, tubli, usin; kärmas'
← saksa fix 'kindel; viks, tubli, kärmas'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt ladina päritolu, ← ladina fixus 'kindel, jääv'. Eesti keelest on laenatud vadja viks(a) 'vilgas, viks'.

vile2 : vileda : viledat 'väle, kärmas, nobe; hõre(daks kulunud)' vilama

vilgas : vilka : vilgast 'elav, nobe, kärmas'
● soome vilkas 'vilgas, elav; reibas; kärme, nobe'
isuri vilgas 'ergas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilk ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilbas.

virge : virge : virget 'ärkvel olev; ergas'
◊ vire2
● liivi virgzõ 'virge, elav, vilgas'; virgõ 'virguda, ärgata'
soome virkeä 'virge, elav, ärgas'; vireä 'erk, elav, reibas; virge'; virota 'ellu ärgata, elustuda, virguda'
Aunuse karjala virota (lihtmineviku ains 3P virgoi) 'küllastuda; soovides pettuda'
lüüdi virgota 'elustuda, terveks saada'
saami fargat 'kärmas, nobe, vilgas'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas virk.