[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kõrge : kõrge : kõrget 'ümbrusest v alustasandist tugevasti ülespoole ulatuv, püstsuunas pikk'
○ lõunaeesti korge, kirderanniku korge
● liivi kuordõ 'kõrge'
vadja kõrkõa 'kõrge'
soome korkea 'kõrge'
isuri korkia 'kõrge'
Aunuse karjala korgei 'kõrge'
lüüdi korged 'kõrge'
vepsa korged 'kõrge'
Läänemeresoome tüvi. Esitatud vasted kaugematest sugulaskeeltest, nt mokša kǝrχka 'sügav' on tähenduserinevuse tõttu ebakindlad. Vt ka kõre1, kõrk.