[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kangur : kangru : kangrut '(raud)kivihunnik, kivivare'
? ← alggermaani *ganǥa-z
algskandinaavia *gangaR
vanaislandi gangr 'käimine, samm'
vanarootsi ganger 'käimine, samm; käik, galerii'
● liivi kāngaŗ 'kõrgem koht (metsas), küngas'
vadja kangas 'nõmm, palu', tšivi-kangas 'kivikangur, -hunnik'
soome kangas, van srmt kangar, kankari, kankaro 'nõmm, palu'
isuri kangas 'nõmm, palu'
Aunuse karjala kangas 'männik, palu(mets), nõmmemets'
lüüdi kangaz 'nõmm, palu'
vepsa kangaz 'palumets, nõmmemets, kuiv kõrgem koht'
Tõenäoliselt kuuluvad esitatud läänemeresoome vasted kahte laenukihti: eesti kangur, liivi kāngaŗ ja soome kangar, kankari, kankaro on veidi hilisem (← algskandinaavia *gangaR), ülejäänud varasem laen (← alggermaani *ganǥa-z). Tähenduse poolest on germaani ja läänemeresoome tüvi ühendatud sel alusel, et pronksiaja liikumismarsruudid ('käimine, käik') kulgesid mööda kõrgemaid ja kuivemaid kohti maastikul ('nõmm, küngas, kivihunnik'). On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on mari kaŋga 'kõhn, sale; kuiv(anud)' ja läänemansi koŋ_oko 'maakitsus'. Vt ka kangastama.

kirmas : kirmase : kirmast 'kiriku nimepäeva pühast kujunenud suvine simmanitaoline külapidu (eriti Setumaal)'
○ kirmask
← vene mrd kirmáž, kírmaš, kirmáš 'rahvapidu, laat'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Kirmes '(kirikupühaga seotud) laat ning rahvapidu' (lühenenud varasemast sõnakujust Kirchmesse), kuid arvestades sõna levikut eeskätt lõunaeesti murdeis ning häälikulist kuju, on tõenäolisem laenamine vene keelest.

kleepima : kleepida : kleebin 'külgehakkava ainega kinnitama; millegi külge kinni hakkama; külgehakkava ainega koos olema'
○ leepima
← saksa kleben 'kleepima; kleepuma'
Laen on muganemisel muutunud astmevahelduslikuks: laenuallikale vastavad häälikuliselt täpselt nõrga astme vormid, nt kleebin. Teisalt on mõeldav, et kõigepealt on saksa keelest laenatud tüvi kleep-, ← saksa Kleb- 'kleep-' (esineb liitsõnades, nt Klebstoff 'kleepaine'), ning tegusõna kleepima on sellest tüvest tuletatud.

kleit : kleidi : kleiti 'naise v tütarlapse (enamasti) üheosaline pealisrõivas'
○ leit
← saksa Kleid 'kleit; rõivas, rüü'
Eesti keelest on laenatud vadja kleitti '(lapse) kleit', isuri kleitti 'kleit' ja eestirootsi kḷäit 'poekleit; põll'.

klunker : klunkri : klunkrit 'oleng'; mrd 'külapidu, simman'
○ krunkel, klunkjun, klumpar, lunger, klunkur, klunkar
Tõenäoliselt baltisaksa laen, allikaks tegusõnaga klunkern 'rühmas koos istuma, ühiselt aega viitma, kildkondi moodustama' samatüveline nimisõna.

nurjas 'ebaõnnestunud, rikutud, untsus'
◊ nuri-, nurjatu
● soome nurja 'pahem, vasak; halb, kehv; pahempidine, segipaisatud'; nurin 'pahupidi; ümber, kummuli; tagurpidi, valepidi, vastupidi'
On oletatud, et võib olla tuletis nurama tüvest. nuri- on tüve reeglipärane lõpukaoline nimetava käände vorm. Paljudes läänemeresoome keeltes esineb lähedane m-alguline tüvi, mille vasted on isuri murniin 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', Aunuse karjala muuri 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', lüüdi murďi, murńi 'pahupidi; kummuli; tagurpidi' ja vepsa mur(g)ni 'pahupidi'.

pihik : pihiku : pihikut 'pluusi v kleidi peal kantav lühike, vööni ulatuv varrukateta taljes jakike; pihaosa kattev alusrõivas (naistel, lastel)' piht1

puus : puusa : puusa 'inimese kere alaosa, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa'
● vadja puuska 'puus'
soome puuska väljendis kädet puuskassa 'käed puusas', mrd puuska '(metsa, tee) serv; tooli v sohva käetugi; suur volt kleidi küljel'
isuri puuska väljendis käet puuskaas 'käed puusas'
Läänemeresoome tüvi.

ruut3 : ruudu : ruutu 'nelinurk, mille kõigi külgede pikkus on võrdne ja kõik nurgad on täisnurgad; sellekujuline ese'
○ kruut, truut
← rootsi ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut'
On ka arvatud, et tüvi on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa rute 'ruut, nelinurk; aknaruut'. Tüvevokaal -u viitab, et tõenäolisem on laenamine rootsi keelest. Eristunud tähenduses on laenatud rootsi sõna vana mitmusevorm, ruutu.

seelik : seeliku : seelikut 'alakeha kattev, vöö v värvliga vöökohale kinnitatav hrl naiste pealisrõivas; kleidi alaosa'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Vähem tõenäoliseks on peetud oletust, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *segla, mille tähendus on olnud 'äralõigatud tükk, riie' ja mille vaste on nt rootsi segel 'puri'. Selle tüve teine variant või selle variandi skandinaavia vaste võib olla laenatud sõnas siil2. Eesti keelest on laenatud soome mrd sielikko 'seelik'.

serv : serva : serva 'äär, äärejoon v külgpind; mingi ala piirjoon, ääreala'
● vadja servä 'serv, äär; kallas; kant, maakoht'
soome mrd särvi 'serv, äär, külg'
isuri särvi 'äär, terav serv'
Aunuse karjala särvi 'serv, äär; külg'
lüüdi särvi 'serv, äär'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka perv.

säru : säru : säru kõnek 'ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu'; mrd (hrl mitm) külapidu'
← vene žar 'kuumus; leitsak; kirg, õhin', poddát’ žáru 'leili viskama'; piltl 'taga kihutama, ergutama', nagnát’ žáru 'säru tegema'
Otsene laenuallikas on olnud käändevorm žáru.

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
● liivi tō’gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

tahuma : tahun : tahuda 'siledaks v teravaks raiuma; raiudes töötlema v valmistama, välja raiuma'
● liivi to’(u)vvõ 'tahuda'
soome taho 'eseme sile külgpind, tahk; kant, külg, suund; rühm, ringkond'; mrd 'kooritavasse puusse lõigatud joon'
isuri taholliin 'mingisugusel arvamusel olev'
Aunuse karjala tahoine '-tahuline'
vepsa taho 'koht; ala, paik(kond), kant'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et nõrgaastmeline tuletis tüvest tahk. See seletus ei sobi kokku nt vepsa vastega, sest vepsa keeles astmevaheldust ei ole. Mõningane segunemine tüvega tahk on kahtlemata toimunud.

teib : teivi : teibi 'tumehalli selja, hallikassiniste külgede ja valkja kõhuga sale jõekala, häslik (Leuciscus leuciscus)'
← balti *staip-, *steip-
läti mrd stiepats 'turb (Leuciscus cephalus)'
● liivi teib, tēbaz 'säinas'
soome seipi 'teib'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi taip 'räimest natuke suurem kala, (meri)tint [?]', täib 'kiisk' ja võib-olla läti mrd teiba 'forell'.

tint1 : tindi : tinti 'väike sihvakas tumeda selja ja hõbedaste külgede ning kõhuga mere- ja mageveekala (Osmerus)'
← alamsaksa stint 'tint; meritint'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tint '(meri)tint'.

tünn : tünni : tünni 'kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib, muu sellelaadne suurem nõu'
← alamsaksa tunne 'tünn'
Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant või saksa vaste, tonn, samuti (vana)rootsi vaste, tünder . Eesti keelest on laenatud vadja tünni 'tünnike'.

uure : uurde : uuret 'pikk ja kitsas süvend v õõnsus; anuma põhja ja külgede vaheline nurk' uurima