[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

küna : küna : küna 'puupakust õõnestatud, laudadest kokkulöödud v muust materjalist piklik anum'
● liivi kinā 'kasetohust karp'
soome kynä '(kirjutus)sulg'; mrd 'küna; renn; metsarada'
Aunuse karjala van küńä 'pliiats'
lüüdi küńä '(kirjutus)sulg'
Läänemeresoome tüvi. Algne tähendus on olnud 'sulerootsu õõnes ots'.