[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaart : kaardi : kaarti 'eriotstarbeline paksemast paberist vm materjalist ristkülikukujuline leheke; selline leheke (sageli pildiga) posti teel saatmiseks ja kirjalike teadete edastamiseks; maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis'
○ kaard
← alamsaksa karde, karte 'kaart'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb ladina keele vahendusel kreeka keelest, ← ladina charta 'papüürusleht', vanakreeka chártēs 'papüürusleht; kirjutis'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kāṭ 'maakaart; postkaart, mängukaart'.

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
← alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
● soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

kikkis 'esileulatuvalt püsti v õieli'
◊ kiki, kiku
● vadja kikkillää 'kikkis, püsti'
soome van srmt kikkeellään 'püsti'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võimalik, et selle tüve vasted on ka soome mrd kikka 'tipp; teravaotsaline nokk' ja Aunuse karjala kikku 'käänak; kaardus, kõver'. Lähedane tüvi on nt kiks. Vt ka kikas.

kumer : kumera : kumerat 'väljapoole kaardus' kummardama

kummardama : kummardada : kummardan 'pead v ülakeha kergelt ettepoole painutama'
◊ kumer
● liivi van srmt kumārd 'kummardada'
vadja kummartaa 'kummardada'
soome kumartaa 'kummardada'
isuri kummartaa 'kummardada'
Aunuse karjala kumarduo 'kummardada'
lüüdi kumartaze͔ 'kummardada'
vepsa kumartas 'kummardada'
saami gobmaras- liitsõnas gobmarasčoarvi 'ettepoole kaardus sarvedega'
ersa komams 'kummardama'
mari kumalaš 'kummardama; palvetama'
? ungari homorú 'õõnes, kumer'
Võib olla tuletis tüvest kumm1. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

kängus 'kasvus, arengus normaalsest tasemest taga, kiratsev, kidur'
● soome känkky 'kõver; kohmakas, lombakas'
karjala känkelö 'kaardus, kõverdunud'
Võib olla sama tüvi mis känk.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

sikk : siku : sikku 'sokk, kitsede isasloom; saleda keha ja pikkade jäigalt kaardus tundlatega mardikas'
← alamsaksa sicke, tzicke 'kits'

tihi : tihi : tihi 'kaardimängus ühe mängukorra ajal välja käidud kaardid, mis lähevad tugevaima kaardi välja pannud mängijale'
○ tihe, tihk, tiht, stihi
← saksa Stich 'piste, torge; tihi'