[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hoone : hoone : hoonet 'suurem siseruumidega ehitis'; mrd 'ait, ruum rehetoa otsas; kamber'
○ lõunaeesti hoonõh
● vadja oonõ 'maja, elumaja; hoone, ehitis; tuba, ruum'
soome huone 'tuba, ruum'
isuri hoone 'maja, ehitis, hoone; tuba'
Aunuse karjala huonus (mitm huonuksut) 'talumaja koos kõrvalhoonetega; hoone, ehitis'
lüüdi huoneh 'elamu, talumaja'
vepsa honuz 'tuba'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← balti *šānas, mille vaste on leedu šonas 'külg', šoninė 'väike külghoone'.

koda : koja : koda 'ürgne elamu; maja, hoone; välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum'
◊ kodu
● liivi kuodā 'ehitis, maja'; kuo’d 'kodu'
vadja kõta 'koda, eluruum; elumaja'; koto '(elu)maja; kodu; talumaja koos kõrvalhoonetega, majapidamine'
soome kota 'püstkoda; kupar'; kotona 'kodus', mrd koto 'kodu'
Aunuse karjala koda 'jalgadel seisev maja metsas'
lüüdi koda 'kanakuut'
vepsa koda 'kanakuut; tagumik'
saami goahti 'koda'
ersa kudo 'maja'
mokša kud 'maja'
mari kuδo 'maja, kodu'
udmurdi kuala 'pühade asjade hoidla; suveköök'
komi kola 'lehtonn'
handi χɔt 'maja'
ungari ház 'maja'
Soome-ugri tüvi. On peetud ka indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *koth₁o-, mille vaste on nt pärsia kad 'maja'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keelkondades, nt tunguusi keeltes evengi koton, draviidi keeltes tamili kuṭi 'maja, kodu, perekond' ning ainu kot 'majaase, koht'. Vt ka paargu.

lidus 'lamavalt vastu aluspinda; kummargil, kühmas'
● soome litistää 'laiaks litsuda, lamedaks pressida'
karjala litti 'väike kala, kalamaim'
vepsa ľiťik '(noor) latikas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidisema.

makk : maki : makki mrd 'tanguvorst, mauk'
● vadja makkara 'vorst, verivorst; kalamari; sääremari'
soome makkara 'vorst, tanguvorst'
isuri makkara 'vorst, tanguvorst'
karjala makkara 'vorst, veri-, tanguvorst'
Läänemeresoome tüvi.

mauk : maugu : mauku 'jäme tanguvorst'
? ← alggermaani *mauka-
algskandinaavia *mauka
norra mauk 'vesi v piim, kuhu söögitegemisel lisatakse jahu; supp; segu; tainas'
● liivi mȭka 'vorst'
vadja mauttši 'sool, soolikas', maukku 'niisk; (kala)mari'
soome maukku 'kalamari v ujupõis'
isuri maukku, maukko 'kalamari'
Aunuse karjala möükkü 'kalamari'
lüüdi möuk 'kalamari'
vepsa müuk, möuk, mölk 'kalamari'
Tüve on peetud ka nooremaks, skandinaavia laenuks. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille esialgne tähendus on võinud olla 'paks ja ümaravõitu, puhev, puhvis'. Vt ka mõigas.

mugul : mugula : mugulat 'juure v varre lihakas toitainerikas paksend; miski ümar v mügarjas'
● vadja mukkura '(kala)mari'
soome mukula 'mugul; põnn, põngerjas', mukura 'kühm, muhk, pahk; kamakas'
isuri mukkura 'kalamari'
karjala mukura 'ümar ese, mägi vms; suure kõhuga loom', mukkula 'muhk, kühm, tomp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mari muγə̑l 'pahk, käsn' on ilmselt rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud tüvi.

mulk2 : mulgu : mulku 'läbiv auk, avaus; rõhtlattidega suletav avaus taras'
● liivi mulk 'läbikäiguava taras, värav'
soome mulkku 'värav'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla ka vadja mulkku 'peenis', soome mulkku 'peenis', isuri mulkku 'peenis', Aunuse karjala mulkku 'mehe v isaslooma suguelund, munand; kalamari, kala munasari', vepsa muu̯kūńe 'munandikott'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Mulk 'rõhtlattidega suletav avaus taras' ja võib-olla ka läti mrd mulka 'lattidega avaus taras; madalam koht aiast üle käimiseks'.

mumm2 : mummu : mummu 'suurem ümmargune täpp; nupuke, nups'
● liivi mūma (osastav mummõ) 'sääremari; kalamari'
isuri mummukkaine 'konnapoeg, kes ei ole veel täielikult välja arenenud'
karjala mummero 'väike laps v loom; kohmitseja', mummoi 'raas, iva; tükike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis mumm1.

mutukas : mutuka : mutukat 'putukas'
● vadja mutukas, mutukka 'putukas; kulles; kalamaim'
soome mutiainen 'kihulane; kulles'
isuri mudukkain 'umbjärves elav kirbust väiksem must sääsk'
lüüdi muťiine 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mudilane.

mõhn : mõhna : mõhna 'kühm, mügar, muhk, konarus'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt mõhk1. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mähnä '(kala)mari', soome mäti, mrd mä(ä)hnä 'kalamari; konnakudu', Aunuse karjala mähändü 'kalamari', lüüdi mädähn, mähände͔ 'kalamari', vepsa mädahm 'üleküpsenud rabamurakas; kalamari' ja saami meađđemat (mitm) 'kalamari' (tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud).

mõis : mõisa : mõisat ~ mõisa 'feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega; 19. sajandi põllumajanduslik suurmajand'
● liivi mȯizõ 'mõis'
vadja mõisa 'mõis'
soome moisio 'uudismaa; mõis, suurtalu'
isuri moisoo 'mõis, suurtalu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti muiža 'mõis' ning soome mrd moisniekka 'mõisaomanik; mõisavalitseja', isuri moisnikka 'mõisnik', eestirootsi måisnik(k) 'mõisaomanik' (← mõisnik). Eesti keelest võib olla laenatud vene mýza 'maamaja, mõis'.

salvama : salvata : salvan 'hammustama; nõelama, pistma; järsku torkavalt, teravas toonis midagi ütlema'; mrd 'palkseina ehitama'
◊ salv1
● Salatsi liivi sall 'hammustada, salvata, närida'
vadja salvaa, salvoa '(palkmaja) raiuda, ehitada; (kaevurakkeid) tahuda, raiuda', salvo '(veel sarikateta) palkehitis; raie- e palgikord (palkehitises); ristnurk; kaevusalv, vilja-, kartulisalv'
soome salvaa 'palkmaja raiuda, ehitada; kohitseda'
isuri salvoa 'palkmaja raiuda, ehitada'
Aunuse karjala salvua 'raiuda, ehitada', salvo 'puitkere, puust rakked'
lüüdi salvada, sauvada 'palkmaja raiuda, ehitada; kohitseda'
vepsa souda 'üles raiuda, palkidest ehitada', souvatada 'kohitseda'
lõunasaami suolvedh 'hammustada'
Läänemeresoome-saami tüvi.

tara : tara : tara 'maa-ala piirav tõke, aed; aiaga piiratud ala karja jaoks; kuu v päikese ümber nähtav rõngas'; mrd 'karjalaut'
○ lõunaeesti tahr, tahõr, tarh
← balti
leedu daržas '(köögivilja)aed; rõngas kuu ümber'
läti dārzs '(köögivilja)aed; aedik, tara; rõngas kuu ümber'
● liivi tarā 'maa-ala piirav tõke; taraga ümbritsetud põld; (köögivilja- vms) aed; rõngas kuu v päikese ümber'
vadja tara 'taraga piiratud ala (maja juures); puu- v köögiviljaaed; krunt'
soome tarha 'karjaaed; piiratud maatükk, (köögivilja- vms)aed; kasvandus, farm; laoplats, puuaed'; mrd 'rõngas (nt kuu ümber); sõnnikuhunnik'
isuri tarha(a) '(talumaja juurde kuuluv) krunt'
Aunuse karjala tarhu 'maalapp, (köögivilja)aed; post, teivas, varb; ring, rõngas; lööve, ekseem'
vepsa tarh 'maalapp, maatükk, (marja-, seene- vms) koht'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåra 'söödaruum hobusetalli juures või härja- ja lehmalauda vahel'. Vt ka tõra.

tuba : toa : tuba 'ehitise vaheseintega eraldatud, hrl ühe v mitme akna ja uksega ruum'; van 'elumaja'
← alggermaani *stuƀ-
islandi stofa, stufa 'tuba, külalistetuba'
saksa Stube 'tuba, kamber'
rootsi stuga 'väike maja, tare, hütt; talumaja (elu)tuba; suvila'
● liivi tubā 'tuba; elumaja'
vadja tupa 'tare, elumaja'
soome tupa 'peretuba (talumajas); onn, majake'
isuri tuba 'tare, elumaja'
karjala tupa 'tare, elumaja'

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.