[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

adru : adru : adrut 'pruunvetikas'
● soome haura, mrd hatru 'pruun-, põisvetikas'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd hautera, houtere, höyteri, houver, höyveri 'pruunvetikas' ja isuri hovver 'must vetikas, mille torm on kaldale ajanud'; nimetatud soome murdetüvest võivad olla laenatud soomerootsi hautär, höutär, höytär, eestirootsi häuter 'pruunvetikas', aga laenusuund võib olla hoopis vastupidine, rootsi murretest läänemeresoome keeltesse, sest sõna on rootsi murretes tuntud ka Gotlandil ja mujal Rootsis. Soome vasteid hauru ja hatru on peetud ka eesti keelest laenatuks.

kartsas : kartsa : kartsast mrd 'redel (ronimiseks); vankriredel; rõuguredel; redelitaoliste külgedega loomasõim; rööbiti puudest alus laeva vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks'
? ← balti
leedu gardis 'vankriredel; võre'
On ka oletatud, et laenuallikas on balti tüvi, mille vasted on leedu skersas 'põigitine' ja läti šķērss 'põigitine', sel juhul on tüve läänemeresoome vasted soome karsas 'kõõrdi; viltune; vaenulik, tõrjuv' ja karjala karsas 'kõver, viltune'.

kartul : kartuli : kartulit 'mugultaim (Solanum tuberosum)'
○ kartuhvel, karduhbel, kardulas, kardules, kardulis, kartles, tuhl(i), tuhlis, tohris, toh(v)el, tih(v)el
← saksa Kartoffel 'kartul'
Eesti murretest on laenatud eestirootsi tufol, tofol, tiffäl, kadf’l, kaḍf’l, kartåflo 'kartul' ning soome mrd tuhli 'kartul'. Võru murdes levinud sõna karto(h)k, kardo(h)k on vene laen, ← vene kartófel’, mrd kartóvka, kartófka, kartóha 'kartul'.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
◊ kummuli
● liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

lõngerdama : lõngerdada : lõngerdan 'kord ühele, kord teisele poole kaldudes liikuma'
Tõenäoliselt tuletis lõnkuma tüvest, lonkama, mida on mõjutanud lengerdama.

nõrisema : nõriseda : nõrisen 'nirisema, valguma'
◊ nõre
● liivi no’rrõ '(välja) nõrguda'
vadja nõrisa 'niriseda'
soome norua 'valguda, nõrguda, niriseda'
isuri noru 'renn'; norissa 'voolata, valguda, niriseda'
Aunuse karjala ńorišta, (š)ńorista 'valguda, niriseda; vuliseda; lirtsuda'
saami njoarrat 'valada (nt kohvi); niriseda, valguda; veest jääle v kaldale tulla (eriti veelindude kohta); koriseda (kõhu kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi.

räsa : räsa : räsa 'ristpulk varre otsas (ka käepidemena), kark, näsa; viltuolek'
◊ räsama
● ? soome van srmt räsä 'lohakalt, halvasti koheldud ese; ebaühtlus, ebatasasus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rässakas ja rasima. Vt ka räsima.