[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kruvi : kruvi : kruvi 'peaga varustatud keermestatud silindriline v kooniline (metall)varb'
○ kruuv, kruvv, (k)ruu, krui
← alamsaksa schrūve 'mutter, kruvi'
Vt ka kruustangid.

neet : needi : neeti 'silindriline peaga kinnitusvahend, mille abil ühendatakse mittelahtivõetavalt (metall)detaile'
○ nee(d)
← alamsaksa nēt-, nede- 'neet(ima)'
Alamsaksa laenuallikat ei ole iseseisva sõnana registreeritud, kuid tüvi esineb näiteks liitsõnas nētiseren, nedeiseren 'tööriist neetimiseks'.

pudel : pudeli : pudelit 'korgiga suletav kitseneva ülaosaga hrl silindriline anum'
← alamsaksa buddel, puttel 'paun, kukkur'
Eesti keelest on laenatud vadja puteli 'pudel' ja võib-olla ka isuri putteeli 'pudel'.

purk : purgi : purki 'laia suuga harilikult silindriline anum'
← rootsi burk 'purk'
← baltisaksa Burke 'klaaspurk'
Baltisaksa sõna on rootsi keelest laenatud.

päts1 : pätsi : pätsi 'piklik ümarate otstega leib; terve leib v sai; kandiline tükk mingit ainet v materjali'
◊ pätserdama
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis päts liitsõnas pätsahi, ← vene peč’ 'ahi'. Vt ka pätsama.

telg : telje : telge 'mehhanismi v masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail, ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad; (mõtteline) sirgjoon'; van 'ukse riiv'
? ← alggermaani *telgō
vanaislandi tjalga 'oks; käsivars'
vanainglise telga 'oks; teivas, latt'
keskülemsaksa zelch, zelge 'kepp'
● vadja teltši 'vankri telg; telje otsas olev pulk ratta kohalhoidmiseks, nukipulk'
soome telki 'riiv (sulgemisvahend); poom, põikpuu; lukukeel'; mrd 'vankri telg'
isuri telgi 'vankri telg'
Vt ka teljed.

tihvt : tihvti : tihvti 'silindriline v kooniline metallpulk detailide ühendamiseks v ettenähtud asendis hoidmiseks'
○ tiht, tihv, tiuht
← alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
← saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, tihv.

toop : toobi : toopi 'suurem silindriline kõrvaga nõu vee tõstmiseks ja millegi joomiseks; endisaegne peamiselt vedelike mahumõõt (1,2–1,3 l)'
← alamsaksa stōp '(jalata, ülalt laienev) peeker; teatud mõõtühik'
Eesti keelest on laenatud vadja tooppi 'toop'.

toru : toru : toru 'silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha; seda meenutav moodustis'
◊ torik
● soome toro 'toru, tila; veskikolu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas torssis. Tuletis torik on moodustatud murdevariandist tori. Eesti keelest on laenatud liivi torī 'toru, kannu tila', van torū 'tanu tipp' ja eestirootsi tåro 'toru, renn'.

tõrs : tõrre : tõrt 'suur ülalt pisut ahenev v silindriline puunõu'
○ kirderanniku tors
● liivi tõrdõz, tȭrdaz 'tõrs, toober'
soome mrd torto 'piklik puunõu, tainaastja; suur tünn, toober'
karjala torto '(õlle)tõrs'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd torsi 'tünn', torsa 'suur puunõu, kus lõigati kapsast'.

vakk1 : vaka : vakka 'silindriline puust või puukoorest nõu; mahumõõt'
◊ vakk2, vakus
← balti *vāka
leedu vóka 'viljamõõt', vokà 'kaas; silmalaug'
läti vāks 'kaas'
● liivi vakā 'korv; vakk (mahumõõt)'
vadja vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
soome vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
isuri vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
Aunuse karjala vakku 'vakk (mahumõõt)'; vakkaine 'vakk (mahumõõt); nõu, karp, toos'
lüüdi vakk 'vakk, laegas, karp, purk, toos'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Wacke 'vakamaa; koormis; vakus, koormise tähtaeg' ja tõenäoliselt ka läti vaka 'liivi talupojaõigus; koormis'.