[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

king : kinga : kinga 'jalalaba kattev kontsaga jalats, mis ei ulatu pahkluust kõrgemale'; mrd 'pastel; hobuseraud; adratald'
◊ kängitsema
← alggermaani *skenka 'koib, koot'
saksa Schinken 'sink'
rootsi skinka 'sink; seapraad; seakints, -reis'
● liivi kǟnga 'king'
vadja tšentšä 'jalats (üldiselt); kodutehtud pehme säärsaabas; pastel; viisk'
soome kenkä 'king'
isuri kengä 'king'
Aunuse karjala kengü 'saabas; king; hobuseraud'
lüüdi keng(ä) 'saabas'
vepsa kenǵ 'jalats'
Laenuallika ja läänemeresoome sõna tähenduserinevust on seletatud nii, et jalatseid valmistati loomajalgade nahast. kängitsema on tuletatud murdelisest tüvevariandist käng.

maat1 : maadi : maati kõnek 'tüürimehe v pootsmani abi'
← alamsaksa māt(e) 'kaaslane, kamraad'

paar3 : paari : paari mrd 'aampalk, tala; kaelkoogud hrl koos nende otsas olevate ämbritega'
On arvatud, et kandetalade ja -riistade nimetus on laenatud mõnest germaani keelest, allikaks tüvi, millel on kandmise tähendus, ← alamsaksa bore, bare 'kanderaam, surnuraam', boren, baren 'tõstma, kandma' või ← vanarootsi bār 'kanderaam', tõenäoliselt alamsaksa keelest. Teisalt võib olla sama tüvi mis paar2.

romu : romu : romu 'vana metallese, vanametall'
← soome romu 'kola, vana kraam; vanametall, vanaraud; jäätmed; praht, rämps; logu, vilets ese'
Kõnekeelest 20. sajandi lõpuaastail kirjakeelde jõudnud laen.

ruup : ruuba : ruupa 'lameda põhjaga lootsik'
Võib olla tüve rump variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rūp, rupp '(lamedapõhjaline) väiksem (kala)paat; sõudepaat 1–3 inimesele'.

semlak : semlaki : semlakit kõnek 'omakandimees, samanurgamees; sõbramees'
◊ semmima, semu
← vene zemlják 'omakondlane; kaasmaalane; vennas'
semu ja semmima on eesti keeles moodustatud, tõlgendades tüvena sõnaosa sem-. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi semlak 'kamraad; sõber'.

tari : tarja : tarja 'kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel'; mrd 'tuhar'
● soome mrd tarja 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt', tärjä 'eraldatav reepõhi'; van srmt 'kanderaam; käepide, sang'
karjala tarja 'laast'
koltasaami tä´rjj 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas'
? mari ter 'regi, saan'
? idahandi tärəs 'väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied'
? mansi tarės liitsõnas ma’i̊l-tarės 'kõrvuti'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud.