[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kabli : kabli : kablit 'kõblas; kartulikonks; sõnnikukonks'
Tõenäoliselt tüve kõblas variant. On ka oletatud, et vene laen, ← vene skóbel’ 'liimeister, koorimisraud'; kõnek 'lusikanuga; kaabits, kaapenuga'. Ka samatüveline tegusõna kablima võib olla vene keelest laenatud, ← vene skoblít’, skáblivat’ 'kaapima, kraapima'.

kesa : kesa : kesa 'talivilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli'; mrd 'suvi; varane kartulisort'
● vadja tšesä 'suvi'
soome kesä 'suvi'; mrd 'kesa'
isuri kesä 'suvi; lagendik [?]'
Aunuse karjala kezä 'suvi; aasta (vanuse arvestamisel)'
lüüdi kezä 'suvi'
vepsa keza 'suvi'
saami geassi 'suvi'
ersa kize 'suvi; aasta'
mokša kiza 'suvi; aasta'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₁es-, mille vasted on vene ósen’ 'sügis', preisi assanis 'sügis' ja gooti asans 'viljasaak'.

kiks : kiksu : kiksu mrd 'kartulikonks'; lastek 'hammas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kikkis ja niks.

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
● vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

kook2 : koogu : kooku 'puu, millel on konks otsas; konks'
◊ kookama
← alggermaani *χōka-
rootsi mrd hōk 'nurk, nukk'
inglise hook 'konks'
● liivi kūok 'konks'
vadja kookka '(kartuli)konks'
soome kuokka 'maakirves, kõblas'
isuri kookka '(kartuli)konks'
Aunuse karjala kuokku 'kõblas'
lüüdi kuok 'kõblas'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi kukč́o, kokan 'kõblas' ja komi kokan 'kõblas'.

nui : nuia : nuia 'ühest otsast jämedam tampimis- v löömisriist; miski seda meenutav'; mrd 'margapuu; pint'
● liivi nujā 'kepp, kaigas'
soome nuija 'nui; poisinolk'; mrd 'kartulikonks; koot, eriti selle nui'
? mari nöšlaš 'läbi peksma'
? udmurdi nuši̮ 'puunui'
? komi ne̮š 'puunui; vaalikaigas'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Mari ja permi keelte vasted on häälikulistel põhjustel kaheldavad. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *knustja-, mille vasted on rootsi knoster 'nui' ja vanaülemsaksa knossen 'lööma'; seegi on häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi noi 'nui' ja tõenäoliselt liivi nui 'kepp, kaigas'.

riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur; salasepitsus'
○ kriuhk, kriuk, kriuge, ruigas
◊ kriugas
← vene krjuk 'konks, haak'
Murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikonks, sõnnikukonks'. Sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid tuletisel krjučók 'konks, haak; kisk, kida; riugas, vigur, nõks; nõksumees, seaduseväänaja', mille mitmuse vorm on samuti laenatud, krutski.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
○ lõunaeesti tsolk
◊ solge2,solgerdama,solgutama
● liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.