[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

katkema : katkeda : katken '(kaheks tükiks) minema, murduma, purunema; ajutiseks pooleli jääma; lakkama, lõppema'; mrd 'end ära vaevama, väsima'
○ lõunaeesti kakkema
◊ kaklema, kaksama, katki
● liivi katkāstõ 'katki kiskuda; end (tõstmisega) ära katkestada', katkõ 'katkuda, kitkuda'
vadja kadgõta, katkõa, katkõõssa 'katki minna, murduda'
soome katketa 'katki minna, murduda; lakata, lõppeda; pooleli jääda'
isuri kadeda 'katki minna, murduda'
Aunuse karjala katketa 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
lüüdi katketa 'katki minna, murduda'
vepsa katketa, katte͔ta 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
? udmurdi kuaškani̮ 'lagunema, purunema, kokku varisema'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Tuletised kaksama ja kaklema lähtuvad murdelisest tüvevariandist, kus tk > kk. Vt ka kakand ja kakerjas.

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
← balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
◊ kesine, ketendama, kett2
● soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

kitkuma : kitkuda : kitkun '(juurtega) välja kiskuma, välja tõmbama v ära rebima; katkuma'
○ lõunaeesti kitskma
● liivi kitkõ 'kitkuda, rohida'
vadja tšitkõa, tšitkoa 'katkuda, kitkuda, rohida'
soome kitkeä 'kitkuda, rohida, välja kiskuda'
isuri kitkiä 'kitkuda, rohida'
Aunuse karjala kütkie 'kitkuda, rohida'
lüüdi kütkidä, küťkida 'kitkuda, rohida'
vepsa küťkťä 'kitkuda, rohida'
ersa kočkoms 'kitkuma, rohima'
mokša kočkəms 'kitkuma, rohima'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla (esitatud ersa ja mokša vaste asemel) saami gaskit 'kitkuda (lindu)', ersa kočkams 'valima; koguma, korjama' ja mokša kočkams 'valima; koguma, korjama'. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķiķēt 'kala puhastama'.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
○ lapp
← saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

krunt : krundi : krunti 'piiristatud maatükk; mingi kattekihi ettevalmistuskiht'
○ kront, runt
← alamsaksa grunt 'põhi; pind'
Eesti keelest võib olla laenatud isuri kruntti 'maapind; krunt'.

laat : laada : laata 'kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg (sageli mitmesuguste lõbustustega)'
← alamsaksa afflate 'patukustutus, indulgents'
Püha- ja pidupäevil, kui kirikus kuulutati pattude andeksandmist, peeti kirikute läheduses ka väikesi turge, pattude andeksandmist tähistav sõna sai aja jooksul uue tähenduse. Eesti keelest on laenatud vadja laatta 'laat', isuri laatta 'laat' ja eestirootsi lād, lāta 'laat; turg'.

nahk : naha : nahka 'loomade ja inimese keha väliskate; looma keha väliskate nülituna, pargituna v nahkesemeteks töödelduna; kilejas kattekiht, kest, koor'
◊ nahutama
← alggermaani *naχska-, *naχskō
vanainglise næsc 'pehme nahk'
● liivi nō’gõ 'nahk'
vadja nahka 'nahk'
soome nahka 'nahk; koor, kest'
isuri nahka 'nahk'
Aunuse karjala nahku 'nahk'
lüüdi nahk(e͔) 'nahk'
vepsa nahk 'nahk; nahkrihm'
nahutama on tuletis tüve nõrgast astmest.

nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima; väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama; (süüa) näkkima'
● vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida, välja näppida [?]'
soome mrd nippiä 'noppida; kitkuda, katkuda'
karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades noppima, näpp2 ja nipsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt saksa nippen 'väikeste lonksudega jooma; vähehaaval maitsma' (mis on kahtlemata eesti sõna tähendust mõjutanud), alamsaksa knipen 'näpistama, pigistama, suruma', rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt ka nibu.

nühkima : nühkida : nühin '(edasi-tagasi liigutades) hõõruma'
● soome mrd nyhkiä 'tirida, kiskuda; müksata, tõugata'
karjala nühkütteä '(tõmmates) jõnksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et kujunenud nügima tüve segunemisel läänemeresoome-volga tüvega, mille vasted on vadja nühtääg 'rebida, kiskuda', soome nyhtää '(välja) kiskuda, katkuda, kitkuda', Aunuse karjala ńühtie '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', lüüdi ńühťidä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', vepsa ńühťťä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda; närida, näsida', ersa ńevťams 'välja tõmbama, katkuma, kitkuma', mokša ńef́ťǝms '(lõhki) rebima; katkuma, kitkuma' ja mari ńə̑ktaš 'nülgima' (ning mis omakorda võib samuti olla nügima tüve tuletis).

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

peitma : peita : peidan 'salajasse kohta varjule panema v minema; katteks olema, katma'
? ← alggermaani *bēja-, *bāja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● vadja peittää 'peita'
soome peittää 'peita, varjata, katta'
isuri peittää 'peita, varjata, katta'
Aunuse karjala peittiä 'peita, varjata'
lüüdi peiťťädä 'peita, varjata, matta'
vepsa pii̯tta 'peita, varjata'
Laentüvele on tõenäoliselt lisatud tuletusliide. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas peesitama ja võib olla laenatud sõnades paaduma, paistma.

piht2 : pihi : pihti 'ristiusu kirikus vaimulikule pattude ülestunnistamine ja kahetsemine; (üldisemalt:) millegi avameelne rääkimine v sunnitud ülestunnistamine'
← alamsaksa bicht(e) 'piht, pihtimine'
Samatüveline tegusõna pihtima on samuti laenatud, ← alamsaksa bichten 'pihtima, üles tunnistama; pedantselt üle kuulama'.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

riibuma : riibuda : riibun 'riisuma'
● liivi rībõ 'haarata, kahmata'
soome riipiä '(ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda; raasida, kupardada'
isuri riipiä '(ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda'
Aunuse karjala riibie 'kriipida, kriimustada; ära rebida; (lina) kupardada'
lüüdi riibidä '(lina) kupardada; kraapida, küünistada; (ära) rebida'
vepsa ŕibďä '(lindu sulgedest) kitkuda; (ära) rebida; (lina, kanepit) kupardada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas riipima. Vt ka riivama.

riie : riide : riiet 'tekstiilmaterjal; rõivas'
● soome mrd riitine (hrl mitm) '(viletsad) rõivad'
Tõenäoliselt tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome riittää 'jääkirmega katta (pakase kohta); piisata, jätkuda', isuri riittää 'piisata, jätkuda', karjala riitteä 'jääkirmega kattuda; piisata, jätkuda'. Tüve esialgne tähendus on arvatavasti olnud 'jääga katta', millest on kujunenud abstraktsem tähendus 'kate' ning sellest edasi 'tekstiilmaterjal'. Eesti keelest on laenatud soome mrd riide 'riie, rõivas'.

riit : riida : riita 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude virn, pinu; muu korrapärane virn'; mrd 'rida'
← balti *reita
leedu mrd rieta (kesksõna) 'riita laotud, virna pandud', rieti '(puid) riita laduma'
● liivi rīţ 'rida, riit, virn'
vadja riitta 'riit, virn'
soome riitta 'riit, kuhi'
On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rīt(t)a, mille vaste on rootsi mrd rīt(a) 'püstitama, püsti ajama; ulatama; suunama'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd rīte 'puuriit; tapuaed, humalaaed'.

tõukama : tõugata : tõukan 'löögiga v pideva surumisega kuhugi v mingis suunas liikuma panema v liikumas hoidma, (järsult, hooga) lükkama; mingisse olukorda sattumist põhjustama, midagi tegema ajama, ajendama'; van 'peeneks, puruks tampima v suruma'
○ lõunaeesti toukama, kirderanniku toukama
● ? liivi tõvk 'tõugata, tampida'
vadja tõukata 'tõugata, lükata; torgata, (kuhugi) pista'
soome mrd toukata 'kiskuda, katkuda, napsida; tõugata, lükata; torgata, pista'
isuri tougada 'tõugata, lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome töykätä 'müksata, tonksata, tõugata' ja Aunuse karjala töükätä 'müksata, tonksata, tõugata; pista, torgata'.