|
Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
ilves : ilvese : ilvest 'lühikese sabaga pruunikas kõrgejalgne kaslane (Lynx lynx)'
● liivi īlbõks 'ilves'
vadja ilves 'ilves'
soome ilves 'ilves'
isuri ilves 'ilves'
Aunuse karjala iľves 'ilves'
lüüdi ilvez 'ilves'
vepsa iľbez 'ilves'
saami albbas 'ilves'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt mongoli irbis 'lumeleopard'.
kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.
kaasik2 : kaasiku : kaasikut 'pulmalaulik, kaasitaja; pruutneitsi; pruutpaari kaaslased pulmas'
● vadja kaazikka, kaazikkõ 'pulmalaulik, kaasitaja; saajanaine; pruutneitsi'
soome kaaso, kaase, mrd kaasa, kaasi, kaasu 'saajanaine'
isuri rhvl kaasikke 'kaaslane, saatja'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas kaasas. Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud.
kaim : kaimu : kaimu 'samanimeline isik; sugulane, hõimlane; kaaslane, seltsiline'
○ kirderanniku kaima
← balti
leedu kaimas 'küla', kiemas 'õu; talu, pere', kaimynas 'naaber'
läti ciems 'küla', kaimiņš 'naaber'
preisi caymis 'küla', kaiminan (sihitav) 'naaber'
● liivi kāima 'naaber'
vadja kaima 'nimekaim'
soome kaima 'nimekaim'
isuri kaima 'nimekaim'
Aunuse karjala kaimu 'nimekaim'
lüüdi kaimo 'nimekaim'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaim(os), käim(os) 'nimekaim'.
kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
← alamsaksa schap 'kapp'
korgas : korka : korgast mrd 'kaldaalune koobas; vilets hurtsik, urgas'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome mrd koro 'uure, õnar, õõnsus'.
kuja : kuja : kuja 'kitsas tee v läbikäik'; mrd '(karja)tänav'
← soome kuja 'kitsas tee v tänav'
Tüvi on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *kwījō, mille vaste on nt norra kvi 'karjatara, aedik'. Teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja kuja '(küla)tänav, -tee', isuri kuja 'katusealune; õu; kitsas tänav', Aunuse karjala kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', lüüdi kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', vepsa kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee'.
kuredik : kurediku : kuredikku 'katusealune rehetoa akna ees' kuru
kuur : kuuri : kuuri 'kerge ehitusega kõrvalhoone'
← alamsaksa schūr 'kaitse, vari; katusealune, varikatus'
käil : käila : käila 'vöör, laeva eesosa'
← alggermaani *skeula-
rootsi skjul 'kuur, katusealune; kaitse, varjupaik'
vanaislandi skjól 'kaitse, varjupaik'
● soome keula 'käil'; mrd 'mütsisirm; kaljueend'
Soome vaste on tõenäoliselt hiljem samuti laenatud, käula.
ladu : lao : ladu 'hoone, ruum vms materiaalsete väärtuste hoidmiseks'
← alggermaani *χlaþōn-, *χlaþan-
algskandinaavia *hlaþō, *hlaþā
vanaislandi hlaða 'küün, varjualune heina jaoks'
vanarootsi laþa 'küün, varjualune heina jaoks'
● vadja lato 'lakk, katusealune'
soome lato 'küün'
karjala lato 'lakk, varjualune, kuur'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, skandinaavia või vanarootsi laen.
lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
← algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
● liivi la’gdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.
lõvi2 : lõvi : lõvi 'peamiselt Aafrika savannides ja poolkõrbetes elutsev suur pruunikaskollane kaslane (Panthera leo)'
◊ lõu-
← alamsaksa louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina leo 'lõvi', vanakreeka léōn 'lõvi'.
lööv : löövi : löövi 'pikk katusealune; sammastega eraldatud piklik ruumiosa; osmik, onn'
← alamsaksa lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik, koridor peamiselt avalike hoonete ülemisel korrusel'
maat1 : maadi : maati kõnek 'tüürimehe v pootsmani abi'
← alamsaksa māt(e) 'kaaslane, kamraad'
põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
? ← balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
? ← balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
● liivi põ’ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.
roov : roovi : roovi 'katusekatet vahetult kandev sarikatele kinnitatud rõhtlattidest v laudadest alus, roovitis; katuselatt; lahtise tulekolde kohal olev kate'; mrd 'katusealune (eraldi ehitisena)'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Sama alamsaksa tüvi võib olla eri tähenduses ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul ruhv. Vt ka roop2.
sell : selli : selli 'meistri teenistuses olev kutsealase väljaõppe saanud käsitööline'; kõnek 'meessoost isik, laps, loom'
← alamsaksa selle, geselle 'kaaslane, seltsiline; käsitööline'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi säll liitsõnas köpmans-säll 'poesell'. Laenatud on ka sama tüve tuletis, selts. Vt ka vander.
selts : seltsi : seltsi 'organisatsioon, ühing; olendite v esemete juuresolek; kaaslane'; kõnek 'liik, sort, tõug'
← alamsaksa selleschop, selschop, seltschop 'ühing, selts, kaubandusühing, kompanii; kaaslased, seltsilised'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, sell. Eesti keelest on laenatud vadja seltsi 'selts, artell, ühistu', soome mrd seltsi 'rühm, seltskond', isuri seltsi 'tüüp, eeskuju, mudel; rühm, seltskond' ja eestirootsi sälts 'liik, selts; ühing, selts; seltskond', säls 'seltskond', sells 'seltskond; hülgeküttide meeskond'.
semlak : semlaki : semlakit kõnek 'omakandimees, samanurgamees; sõbramees'
◊ semmima, semu
← vene zemlják 'omakondlane; kaasmaalane; vennas'
semu ja semmima on eesti keeles moodustatud, tõlgendades tüvena sõnaosa sem-. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi semlak 'kamraad; sõber'.
sool1 : soola : soola 'vees hästi lahustuv kibeka maitsega kristalne aine, mida kasutatakse maitseainena ja konserveerimisvahendina, naatriumkloriid'
← indoeuroopa *sal-
ladina sal 'sool'
vene sol’ 'sool'
● liivi sūol 'sool'
vadja soola 'sool'
soome suola 'sool'
isuri soola 'sool'
Aunuse karjala suolu 'sool'
lüüdi suol 'sool'
vepsa sol 'sool'
Täpset laenuallikat ei ole teada. Rööpselt on laenatud kaugemate sugulaskeelte sõnad: ersa sal 'sool', mokša sal 'sool', udmurdi si̮lal 'sool', komi sol 'sool'. Võib olla rändsõna.
suhkur : suhkru : suhkrut 'magusamaitseline kristalne toiduaine'
○ sukur, suhker
← saksa Zucker 'suhkur'
Tüve häälikulist kuju on ilmselt mõjutanud vene sáhar 'suhkur'. On arvatud, et sõna lõpp võib olla eesti keeles asendatud eesti ur-liitega, aga saksa ja ka nt rootsi keeles on varasemal ajal kirja pandud ur-lõpulisi variante, nt vanaülemsaksa zucura, rootsi sockor, suckur. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit mõnest India keelest, vrd nt vanaindia śarkarā 'suhkur; kruus'. Eesti keelest on laenatud vadja su(u)kkuri 'suhkur'.
sõber : sõbra : sõpra 'vastastikuse usalduse, sümpaatia alusel seotud inimene v olend; poolehoidja'
○ kirderanniku sepr(a)
? ← balti
leedu sėbras 'kaaslane; semu; osanik, partner'
läti sēbrs 'sõber, tuttav; sugulane'
● liivi sü’br 'sõber', sõ’brā 'sõber, sugulane'
vadja sõbra 'sõber, sõbranna; kaubanduspartner üle Soome lahe'
soome seura 'selts; seltskond'
isuri sebra 'sõber'
Aunuse karjala sebroveh 'seltskond'
lüüdi šiebr 'selts, ühendus'
vepsa sebr 'ühendus, artell; ühiselt tehtav töö'
Liivi sõ’brā on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd sepra '(eesti) kaubanduspartner; sõber' ja eestirootsi säbor, söber, söbär 'sõber'. Eesti laenuks on peetud ka läti murdesõnu sobaris, sohbars 'talupojast kaubitseja (Pärnus)'. Vt ka seirama.
tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).
tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.
ulu : ulu : ulu 'lai räästas, katusealune; peavari' ulatama
vahelik2 : vaheliku : vahelikku 'aganaleib; vaheruum, katusealune hrl aitade v lautade vahel; lõimelõngade vahe, kust süstik läbi käib' vahe2
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|