[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaval : kavala : kavalat 'olukordi enda huvides osavalt ärakasutav vms; leidlik, osav, nutikas; petlik, ootamatute omadustega'
● liivi kovāl 'tark, kaval'
vadja kavala 'kaval'
soome kavala 'kurikaval, salakaval; võlts; petlik'
isuri kavvaala 'salakaval; tark'
karjala kavala 'salakaval'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, kas ← alggermaani *skawalđa-, mille vaste on vanaislandi skáld 'luuletaja', või ← alggermaani *skawa-, mille vaste on islandi -skár sõnas herskár 'sõjakas'. Veel on arvatud, et tuletis kava ja /või kavatsema tüvest.