[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kihama : kihada : kihan '(ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, sagima; (tegevuse kohta:) vilkalt toimuma; kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema'
◊ kihevil, kihisema
● vadja kihuss 'kobrutada, pulbitseda, vahutada', kihu 'sagin, möll; häda'
soome kihistä 'kihiseda, muliseda; sisiseda, susiseda; kihada, kubiseda; sagida', kihu 'sagin, rüsin, riid'
isuri kihissä 'kihada, kubiseda; vigiseda', kihu 'sagin, askeldamine'
Aunuse karjala kihata 'kihada, kubiseda', kihištä 'kihiseda, sisiseda, piniseda; sagida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kohama, kähisema, sihisema, vihisema. Vt ka kihelema ja kihu3.