[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiilas : kiila : kiilast 'libe, sile; läikiv; täiesti karvkatteta, juusteta'
◊ kiiluma2
● liivi kīļaz 'libe, sile'
vadja tšiilata 'särada, läikida, sätendada, hiilata'
soome kiiltää 'läikida, helkida, sätendada, hiilata'
isuri kiilua 'hiilata, helkida'
karjala kiilteä 'hiilata, helkida'
Lule saami kiltēt 'hiilata, helkida'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka kiiluma1.