[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

klamber : klambri : klambrit 'ümberhaarav v kokkupigistav kinniti esemete, detailide vm ühendamiseks v paigalhoidmiseks; nurksulg'
○ (k)lammer, (k)laamer
← saksa Klammer 'klamber, näpits; sulg (kirjavahemärk); haare'
-b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades kamber, number). Laenatud on ka samatüveline tegusõna, klammerdama.