[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kampsun : kampsuni : kampsunit 'käistega silmkoeese; (naiste) kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub'
○ kampsol, kamsson, kamps
← vene kamzól 'villkampsun, pikk alusvest, (meeste) käisteta aluskuub'
Võib olla ka saksa laen, ← saksa Kamisol, Kammesol, Kamsol 'vammus, pihtkuub, aluskuub, pihik, kootud jakk'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kampson 'paks vest, jakk'.

kiil3 : kiilu : kiilu 'teravnurkne kolmetahuline ese millegi lõhestamiseks, kinnitamiseks vms; kolmnurkne vahele õmmeldud v kootud (riide)siil'; mrd 'puunagi'
← alamsaksa kīl 'kiil, talb'
On ka oletatud, et tüvi on varasem, germaani laen, ← alggermaani *kīla-z, mille vaste on vanaislandi kíll 'kitsas laht', ning läänemeresoome vasted soome kiila 'kiil, talb; riide vahesiil' ja võib-olla ka liivi kīļ 'kiil, väike vai' (tõenäolisemalt hilisem alamsaksa laen) ning isuri kiila 'kiil, talb' ja Aunuse karjala kiilu 'kiil, talb' (tõenäolisemalt soome keelest laenatud). Eesti keelest on laenatud vadja kiili 'kiil, talb' ja isuri kiili 'kiil, talb'.

kook2 : koogu : kooku 'puu, millel on konks otsas; konks'
◊ kookama
← alggermaani *χōka-
rootsi mrd hōk 'nurk, nukk'
inglise hook 'konks'
● liivi kūok 'konks'
vadja kookka '(kartuli)konks'
soome kuokka 'maakirves, kõblas'
isuri kookka '(kartuli)konks'
Aunuse karjala kuokku 'kõblas'
lüüdi kuok 'kõblas'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi kukč́o, kokan 'kõblas' ja komi kokan 'kõblas'.

pussak : pussaku : pussakut 'lai kootud meestevöö'
○ kussak, putsak, (v)ussak
← vene kušák 'vöö; rihm (rõivaste osana)'
Sõna algul on sõnalõpulise k mõjul k asendunud p-ga.

rogusk : roguski : roguskit 'leotatud ja kuivatatud pärnaniin; sellest kootud riie; selline niinekiud sidumis- v pakkimisvahendina, niinetuust'
○ rogoska, rooguski, rogus(si), robusk(as), roobusk(i)
← vene rogóžka 'rogusk, niinest riie; niinmatt; kotiriie', rogóža 'rogusk, niinest riie'

tamsa : tamsa : tamsat 'mitme keeruga jämedam puuvillane lõng rüsade, nootade jm tegemiseks ja kalavõrgu rakendamiseks'
○ tamps(as), tamss
← eestirootsi tams 'köie ots; võrgu nurga-aas; õngelips'
Eesti keelest on laenatud soome mrd tamsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge', tampsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge; võrgulina ülemisse ja alumisse serva kootud äär' ja võib-olla ka liivi ta’mzõ liitsõnas ta’mzõlānga 'võrgu jäme äärenöör'.

vaip : vaiba : vaipa 'tekstiilist, hrl telgedel kootud ese põranda-, seina- vm kattena'
← alggermaani *waipa-
gooti waips 'pärg, kroon'
rootsi mrd vepa 'paks tekk'
islandi veipa 'pearätik'
● vadja vaippa 'vaip'; vaippu 'teatud endisaegne rõivas'
soome vaippa 'mähe; keep, hõlst, vaip'
karjala vaippa 'vanutatud tekk'