[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

telg : telje : telge 'mehhanismi v masina pöörlevaid osi kandev silindriline detail, ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad; (mõtteline) sirgjoon'; van 'ukse riiv'
? ← alggermaani *telgō
vanaislandi tjalga 'oks; käsivars'
vanainglise telga 'oks; teivas, latt'
keskülemsaksa zelch, zelge 'kepp'
● vadja teltši 'vankri telg; telje otsas olev pulk ratta kohalhoidmiseks, nukipulk'
soome telki 'riiv (sulgemisvahend); poom, põikpuu; lukukeel'; mrd 'vankri telg'
isuri telgi 'vankri telg'
Vt ka teljed.

tull : tulli : tulli 'paadi parda küljes olev puupulk v raudhark, millele toetub sõudmisel aer'
← rootsi tull 'tull'
← alamsaksa dolle, dulle 'tull; teatud tugev puust nael; ümmargune raudvarb, millest tehakse nt naelu'
Arvestades sõna levikut peamiselt kirderannikumurretes, on tõenäolisem laenamine rootsi keelest. Võimalik on ka vähemalt osaline laenamine soome murretest, ← soome mrd tulli 'tull, tullipulk'. Alamsaksa keelest on laenatud murretes üldlevinud samatähenduslik toll.