[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

au : au : au 'eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna v sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; hea nimi; arusaamine enda väärtusest; lugupidamine'
? ← alggermaani *auja-
vanaislandi ey 'õnn, jumalik abi [?]'
gooti awi- liitsõnas awiliuþ 'tänu'
● liivi o’v 'au, kuulsus; kuuldus; teade'
soome auvo 'õnn, õnnelikkus; rõõm'
karjala rhvl auvo 'hea, armas; lähedane, sõber'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas avama, kuid tähendusseosed on küsitavad. Kui tüvi on germaani laen, on varem laenatud selle indoiraani vaste, abi1.

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
● liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

hool : hoole : hoolt 'kellegi v millegi vajaduste rahuldamine, heas seisundis hoidmine; mure, et miski edeneks, laabuks, teoks saaks'
● liivi ūoļ 'mure, hool'
vadja oolõva 'hoolas, hoolikas'
soome huoli 'mure; kurvastus; hoolitsus'
isuri hooli 'mure; hoolitsus'
Aunuse karjala huoli 'mure; hoolitsus'
lüüdi huoľ 'mure; hoolitsus'
vepsa hoľ 'mure'
? saami soallut 'hambaid torkida, tikuga puhastada'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu žala 'kahju'.

hälisema : häliseda : hälisen 'lärmi, kära, halinat tegema'
← soome hälistä 'lärmata, käratseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kuusalu murrakus esinev äliseda 'häälitseda' on ilmselt samuti soome laen.

härm2 : härmi : härmi 'meelepaha, tusk'
← alamsaksa harm 'kurvastus, mure; valu'
← saksa Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus'
Esisilbi ä-vokaali on selgitatud rahvaetümoloogia mõjuga.

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
● liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

kindral : kindrali : kindralit 'teatud kõrge sõjaväeline auaste; vastavas auastmes sõjaväelane; range korraga mungaordu, usuühingu vms juht'
○ kinneral, kinderal, kinral, kendral
← rootsi general 'kindral'
← saksa General 'kindral; (katoliikliku ordu) ülemvaimulik'
Tõenäolisemalt on sõna laenatud rootsi keelest, sest 17. sajandil, kui Eesti ala kuulus Rootsi riigile, oli sõna rootsi keeles sõjaväelise auastmena kasutusel. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud sõna ladina keelest, ← ladina generalis 'liigiomane; ühine, üldine; avalik'.

koit : koidu : koitu 'idataeva helendus enne päikesetõusu'
● liivi kuoi 'koit'
soome koi 'koit'; mrd 'ida'
komi ki̮a 'koit'
handi χuńəľ 'koit'
mansi χuj 'koit'
ungari hajnal 'koit'
? neenetsi χajerᵊʔ 'päike'
? eenetsi kaja 'päike'
? nganassaani kou 'päike'
? sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus; kuum, palav'
? kamassi kuja 'päike'
? matori kaja 'päike; päev'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. koit on vana tuletis. Liiteta tüvi on saarte murdes esinev sõna koi 'eha(valgus)'. Vt ka kae.

komme : kombe : kommet 'ühiskonnale omane pärimuslik käitumisviis'
● liivi kom 'kavalus'
soome komme 'kavalus, trikk'
karjala kompeh 'riist, asi'; kommehtie 'nõiduda'
Läänemeresoome tüvi.

kurb : kurva : kurba 'õnnetu, rõhutud, löödud; nukker'
← vanavene skŭrbĭ 'lein'
● vadja kurpa 'kurb'
On ka oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu skurbė 'lein, tusk, kurvastus, mure'.

kõmu : kõmu : kõmu 'kuuldus, jutt, millel ei pruugi tõepõhja olla' kõmama

lüüme : lüüme : lüümet 'läbipaistev'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud prantsuse lumière 'valgus, kuma'.

maine : maine : mainet 'kuulsus, reputatsioon, hea (v halb) nimi'
← soome maine 'maine, kuulsus, reputatsioon'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome sõna on tuletis mainima tüvest.

riis2 : riisi : riisi van 'valulik (laste)haigus (naba juures, kubemes, munandites)'
○ kriis
← vene grýža 'song'; mrd 'luuvalu, valupisted, terav valu'
Murretes esinev riis tähenduses 'lööbega lastehaigus' on tõenäoliselt teise päritoluga, ← saksa Friesel 'teatud lööve'.

sammas-2 liitsõnas sammaspool 'ekseem'
● soome sammas 'soor, suuvalge'
On arvatud, et võib olla osalt sama tüvi mis sammas1. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *swamba-z, mille vaste on nt vanaülemsaksa swamb 'seen'; seda on peetud häälikuliselt problemaatiliseks.

soor2 : soori : soori 'suukoopas esinev kandidoos, suuvalge'
← saksa Soor 'seenhaigus suu limaskestal'

säri : säri : säri 'fotomaterjali valgustundlikule kihile mõjuv valgus' särama

taevas : taeva : taevast 'nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, päike, kuu ja tähed; (ainu- v üli)jumala asupaik; paradiis'
○ lõunaeesti taivass; kirderanniku taivas
← balti *deivas
leedu dievas 'jumal'
läti dievs 'jumal'
preisi deiws, deywis 'jumal'
● liivi tōvaz 'taevas; torm'
vadja taivas 'taevas'
soome taivas 'taevas'
isuri taivas 'taevas'
Aunuse karjala taivas 'taevas'
lüüdi taivaz 'taevas'
vepsa taivaz 'taevas'
On ka arvatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *daivas, mille vasted on vanaindia devá- 'taevane, jumalik', praakriti dēva- 'jumal; pilv; taevas'. Indoiraani vastete tähendused on läänemeresoome keeltele lähemad kui balti vastete omad. On ka oletatud germaani laenu, ← alggermaani *teiwaz, mille vaste on vanaislandi Týr (jumala nimi). Kuna on osutatud, et balti tüve tähendus 'jumal' on kujunenud tähendusest 'selge taevas, päev, valgus', on balti päritolu siiski kõige tõenäolisem.

tuli : tule : tuld 'leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust; mingi valgusallika valgus; tulirelvadest laskmine; (liitsõnade esiosana) väga, ülimalt'
● liivi tu’ļ 'tuli, leek; (tule)valgus'
vadja tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
soome tuli 'tuli, leek; tulirelvadest laskmine'; van 'valgus'
isuri tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
Aunuse karjala tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
lüüdi tuľi 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
vepsa tuli, tuľ 'tuli, leek'
saami dolla 'tuli, leek; lõke; (mitm) tuletikud, tulused'
ersa tol 'tuli, leek'
mokša tol 'tuli, leek'
mari tul 'tuli, leek; lõke; valgus; elekter'
udmurdi ti̮l 'tuli, leek; valgus'
komi ti̮v liitsõnas ti̮vke̮rt 'tulekivi'
neenetsi tu 'tuli, leek'
eenetsi tu 'tuli, leek; valgus; välk'
nganassaani tui 'tuli, leek'
sölkupi tǖ 'tuli, leek'
kamassi šш 'tuli, leek; valgus'
matori tuj 'tuli, leek'
Uurali tüvi. Vt ka tulus, virvatuli.

valge : valge : valget 'lume, piima vms värvi; (küllaldaselt) valgust omav, valgustatud'
◊ valendama, valk
● ? liivi vālda 'valge'
vadja valkõa 'valge; valgusrikas, hele; valgus'
soome valkea 'valge; valgusrikas; tuli, lõke'
isuri valkia 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
Aunuse karjala valgei 'valge; valgusrikas; tuli, valgus'
lüüdi valged 'valge; valgusrikas'
vepsa vauged 'valge; valgusrikas, selge; valgus'
? ersa valdo 'valgus; valgusrikas; hele'
? mokša valda 'valgusrikas, ere; rõõmus; valgus'
mari βolγə̑δo 'valgus, heledus'
? ungari villám 'välk', világ 'valgus'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka vali, valu1 ja valvakas.

valu1 : valu : valu 'mingis kehaosas esinev ebameeldiv, vaeva valmistav tunne'
? ← alggermaani *kwalō
rootsi kval 'piin; valu, kannatus'
saksa Qual 'piin, vaev'
● liivi va’l 'valu'
soome mrd (luu)valo 'reuma, luuvalu'
Teisalt on arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas valge.

vart2 : vardi : varti 'parasvöötme ja soojade alade sukelpart (Aythya)'
← rootsi svärta 'must; (must)vaeras'
Kuusalu murrakus tähenduses 'vaeras' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud teise partlaste perekonna nimetusena.

virvatuli : virvatule : virvatuld 'mudase veekogu kohal soogaasist tekkida võiv nõrk valgus'
← soome virvatuli 'virvatuli'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Liitsõna esikomponent virva- on sama tüvi mis sõnas virve, järelkomponent on tuli.