[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lõõts : lõõtsa : lõõtsa 'laialitõmmatavate voltis seintega seadis; eseme laialitõmmatav voltis osa'
● liivi lȭtstõ 'puhuda; raskelt hingata; lõkkele puhuda'
vadja lõõttsua '(sepa)lõõtsa tõmmata; õõtsuda; lõõtsutada, (häälekalt) hingeldada'
soome lietsoa 'puhuda; õhutada'
isuri leetsua 'puhuda (sepikojas)'
Aunuse karjala lieččuo 'raskelt hingata, hingeldada; sepalõõtsaga tuld õhutada'
lüüdi lieťťš́oda 'puhuda; lõõtsutada'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *blēstra-z, mille vasted on vanaislandi blástr 'vill; tursumine, paistetus', vanarootsi blāster 'vill', rootsi blåst 'tuul, tuuletõmbus; torm'. See on siiski ebakindel häälikulistel põhjustel.