[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
◊ leevenema
? ← alggermaani *χlēwⁱja-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
● liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

lodakil 'lotakil, lõdvalt ripendamas' lodev

lohva : lohva : lohvat kõnek 'lõtv, lõdvalt ümbritsev'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lohakas, lohmima.

longuma : longuda : longun 'lõdvalt rippu vajuma'
● soome (k)lonkkua 'loksuda, lõtkuda, kõikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla soome longota 'lahti tulla, eralduda; avaneda', isuri longuttaa 'praokile avada, paotada', Aunuse karjala longata 'lahti lüüa', lüüdi longaińe '(ukse)pragu' ja võib-olla ka vepsa longoitez '(maa)lihe; järsak'. Vt ka lõnkuma.

loppuma : loppuda : loppun '(maha) loksuma; lõdvalt ripnevana lopsuma'
◊ loputama
● ? soome lopakka 'lumesadu, lörts; lumelobjakas; lomp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas lobama. Lähedane tüvi on nt sõnas lopsima. Kaugemates sugulaskeeltes võib tüvi olla rööpselt tekkinud: ersa lopavťems 'niisutama, märjaks tegema; likku panema', mari lup 'niiske, rõske', komi lapi̮d 'niiske, rõske'. Vt ka lobjakas.

losa 'lohakalt ripakil, lösakil; lõdvalt istuvas v lamavas asendis'
◊ lossis
● liivi lo’zzõ 'aeglaselt laskuda', loš 'katki pigistatud, lömastatud'
soome mrd losa 'halvas seisukorras ese; halb või laisk naine'
karjala lošo 'halvas seisukorras ese; vana, vilets inimene v loom'
saami loassi 'vaeseke, õnnetuke, armetuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lösakil. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

loterdama : loterdada : loterdan 'lõdvana (ning volti vajuvana) ripnema'
← saksa schlottern 'lõdisema, värisema; lotendama, lõdvalt rippuma'
Teisalt võib olla tuletis tüvest lott.

lotsis 'lommis, lossis; lontis, longus'
● liivi loţšõ 'lõdvalt rippuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lutsima, lätsima, lott.

lõnkuma : lõnkuda : lõngun 'logisevalt, lõdvalt edasi-tagasi liikuma; (põlvist) nõtkuma, selliselt nõtkudes liikuma'
Sama tüve variant mis sõnas lonkama ja/või longuma. Eesti keelest on laenatud vene mrd lyngúz, len'gúz 'laiskvorst, looder' (← lõngus).

lösakil 'lohakalt ripakil; lõdvalt istuvas asendis'
◊ lössis
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas losa.

tolk1 : tolga : tolka 'miski (lõdvalt, vabalt, korratult) rippuv, ripnev, kõlkuv'
◊ tolgus, tolknema
● soome mrd tolkka liitsõnas räkätolkka 'ninast rippuv tatt'
isuri tolkka '(juukse-, karva-, villa)tutt'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt tilk. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåḷk 'terav ots, tipp'.

tolknema : tolkneda : tolknen '(lõdvalt, vabalt, korratult) rippuma, kõlkuma'; kõnek 'tegevusetult vahtima, jõlkuma, ringi lonkima' tolk1

töllis 'lõdvalt rippu, ripakil; lösakil'
● soome töllöttää 'jõllitada, vahtida; passida, konutada, tolgendada'; töllö 'loll, tobu'
Aunuse karjala töľľöttiä 'passida, konutada, tolgendada'
lüüdi töľľištelzetä 'jõllitada, vahtida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas jõllis. Vt ka töllerdama.

võntsuma : võntsuda : võntsun 'lõdvalt rappuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas põntsuma.