[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lõoke : lõokese : lõokest 'lennul kõlavalt laulev enamasti pruunikirju avamaastike lind'
◊ leevike
← alggermaani *laiwarikōn-, *laiwazikōn-
rootsi lärka 'lõoke'
vanasaksi lēwerka 'lõoke'
alamsaksa lēwer(i)ke 'lõoke'
● soome leivo, leivonen 'lõoke'; mrd 'leevike'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamine on siiski kultuurilooliselt põhjendatud, sest lõoke on avamaastike lind ja laenatud on ka maaharimisega seotud sõnu. Tüvevariandis lõo(ke) on o ees v kadunud. Vanemad, v-lised variandid on leevike ja murdevariantides lõiv(o), lõõvokõnõ.