[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

luikama : luigata : luikan 'heledasti huikama v hüüdma'
◊ luik
● vadja luikata 'neelata; rüübata', luikko 'luik'
soome luikata 'huigata, hõigata', mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
Aunuse karjala luikkua 'nuuksuda'
karjala luikku 'hani'
lüüdi luikata 'häälitseda'
vepsa luikasteldas 'luksuda, kõõksuda; naerust lämbuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huikama.

lõikama : lõigata : lõikan 'terariistaga tükke eraldama, sälku tekitama; osadeks tegema; midagi läbima, millestki üle kulgema'
? ← alggermaani *blaikⁱjan-
vanaislandi bleikja 'pleekima'
vanarootsi blēkia 'pleekima'
● vadja lõikata 'lõigata; raiuda; tahuda; tappa'
soome leikata 'lõigata'
isuri leigada 'lõigata; katki murda, puid langetada, raiuda; tappa'
Aunuse karjala ľeikata 'lõigata; raiuda'
lüüdi leikata 'raiuda, murda (terariistaga); lõigata, vigastada'
vepsa ľii̯kata, ľeikata 'lõigata'
Germaani päritolu peetakse ebakindlaks tähenduse tõttu, sama germaani tüvi on laenatud sõnas laik. Tähendus 'tapma' on läänemeresoome keeltes venemõjuline, vrd vene rézat’ 'lõikama; tapma'.