[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kartul : kartuli : kartulit 'mugultaim (Solanum tuberosum)'
○ kartuhvel, karduhbel, kardulas, kardules, kardulis, kartles, tuhl(i), tuhlis, tohris, toh(v)el, tih(v)el
← saksa Kartoffel 'kartul'
Eesti murretest on laenatud eestirootsi tufol, tofol, tiffäl, kadf’l, kaḍf’l, kartåflo 'kartul' ning soome mrd tuhli 'kartul'. Võru murdes levinud sõna karto(h)k, kardo(h)k on vene laen, ← vene kartófel’, mrd kartóvka, kartófka, kartóha 'kartul'.

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
◊ kesine, ketendama, kett2
● soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

kild2 : killu : kildu 'asja, eseme purunemisel v lagunemisel tekkinud väike tükk; väike osake, katke millestki suuremast v terviklikumast'
← balti
leedu skiltis 'viil, lõik; lahter; veerg'
● liivi kild 'laast'
? soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk'
? karjala kelleš 'pooleks raiutud puupakk; pinnalaud'
Vt ka kilt, kõld.

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
○ lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
← balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
● liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

kõld : kõlla : kõlda 'õhuke nahk, kile'
● ? soome mrd kelsi 'pealmine kiht, koor'
Tüve vaste võib olla ka soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk', ühtlasi võib olla tüve kild2 variant.

loovutama : loovutada : loovutan 'käest, oma valdusest ära andma'
← soome luovuttaa 'loovutada; vabastada; alistuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis looma tüvest. Sama tüvi on ka soome laenul loobuma.

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

teenistus : teenistuse : teenistust 'palk vm tasu; amet, töökoht; sõjaväekohustuse täitmine; usutalitus jumala(te) austamiseks; olukord, kus ollakse kellegi käsualune, juhitav jne'
← alamsaksa dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; teene; kohustus, maks, andam, pidusöök ametisse asumisel (kohustusena); teener'
Laenule on lisatud liide -us, vanas kirjakeeles esinevad ka selle liiteta teenst, deenst, deenist 'teenistus, teenimine'. Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teener ja teenima. Eesti keelest on laenatud vadja teenisüs 'teenistus' ja isuri tienistüs 'teenistus'.

vili : vilja : vilja 'õistaime osa, mis sisaldab seemneid; tärklise- ja valgurohkete terade saamiseks kasvatatav kultuurtaim, sellise taime terad'
◊ villand
← indoeuroopa *wīl(i)jo
algslaavi *vilije
vanavene obilĭje 'vili'
vene obílie 'rikkalikkus, küllus'
tšehhi obilí 'teravili'
● liivi vīļa 'teravili, puuvili; kaup'
vadja viľľa 'vili'
soome vilja '(tera)vili'
isuri vilja 'vili'
Aunuse karjala viľľu 'leivavili, teravili; viljasaak, saak'
lüüdi viľľ 'vili'
vepsa viľľ 'teravili'
saami vallji 'küllus, rikkalikkus'
Inari saami valje 'vili; küllus, rikkalikkus'
Kuigi vasted kaugemates sugulaskeeltes puuduvad, viitab läänemeresoome häälikuline kuju väga varasele laenule algslaavi eelsest võimalikust balti ja slaavi ühisperioodist. villand (murdeti ka viljand, viland) on tekkinud alaltütlevavormist viljalt, milles lt on asendunud nd-ga. Lähedased moodustised on ka soome viljalti 'rikkalikult' ja liivi vīļali 'rikas, rikkalik'.