[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
○ (t)rehtel, rehter
◊ trehter
← alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus r › l.