[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiivitaja : kiivitaja : kiivitajat 'pika kuklasuletutiga rohelise ülapoole ja valge alapoolega lind (Vanellus vanellus)'
● liivi kīviţ 'kiivitaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koovitaja. On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kivit, kiwit 'kiivitaja', kuid pigem on linnu häälitsust matkiv tüvi rööpselt kujunenud.

liiritama : liiritada : liiritan 'lõõritama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lõõrima, piirima.

luilutama : luilutada : luilutan 'tasa vaikselt laulma, laulvalt häälitsema'
● karjala luilettoa 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas huilutama, huilgama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski läänemeresoome keeltes, nt vadja loilotus 'itk, itkulaul', soome loilottaa 'huilata, hõilata, rõkata', Aunuse karjala loilottua 'valjusti rääkida'.

lullitama : lullitada : lullitan 'logelema, jõude elama, muretult ja lõbusalt aega veetma; vibreerivalt, tooni vaheldades häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lällama. Lähedast Võru murde sõna lullutam(m)a 'last magama äiutama, laulu ümisema' on peetud vene laenuks, ← vene ljuljúkat’ 'äiutama, lullutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski keeltes: soome lulla 'häll', lullata, lullia 'uinutada, kussutada, kiigutada' (võivad olla laenatud rootsi keelest); Aunuse karjala lulluo 'lobiseda, karjuda', rootsi lulla 'tuikuma, vaaruma; äiutama', saksa lullen 'äiutama; uinutama, vaigistama'.

piiritaja : piiritaja : piiritajat 'pääsukesesarnane lind, piirpääsuke (Apus apus)' piirima

selitama : selitada : selitan 'selgida laskma; vett heljumist vabastama' selge

vihitaja : vihitaja : vihitajat 'veekogude kaldail pesitsev lõokesesuurune pruunikas-valge lind (Tringa hypoleucus)' vihisema