[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
◊ laaberdama
● soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

looder : loodri : loodrit 'logeleja, laiskvorst'
← vene lódyr’ 'logard'
Laensõna levikut on toetanud omatüvi lodev, mõjutada on võinud ka alamsaksa lod(d)er 'lodev inimene, logeleja, logard'. Samatüveline tegusõna looderdama võib olla samuti laenatud, ← vene lódyrničat’, mrd lódarit’ 'looderdama, logelema' või ← baltisaksa loddern 'laisklema, vedelema, logelema'. Vt ka looberdama.

pasatski : pasatski : pasatskit kõnek 'hulgus, logeleja, päevavaras; pätt, suli'
← vene posádskij van 'possaadielanik'; mrd 'huligaan'
Eesti keele kaudu on laenatud eestirootsi pasatske 'kaltsakas; pätt'.

rekk : reki : rekki mrd 'lohakas, räpane, solgutatud (hrl kassi kohta)'
? ← alamsaksa dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
? ← saksa Dreck 'mustus, saast, pori, sõnnik'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome retku 'laaberdis, logeleja, joodik; lotendavad riided, räbal, kalts', isuri retku 'räbal, näru, kalts [?]' ja Aunuse karjala retkotta- 'vedelda, lösutada'; lähedane tüvi on ka murdesõnas räga 'röga, tatt; mustus' ja röga.

santlaager : santlaagri : santlaagrit 'logeleja, tuuletallaja'
Ilmselt saksa laen, ← saksa Schandluder (sõimusõna liiderliku naise kohta), mis on eesti keeles rahvaetümoloogiliselt moonutatud.