[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
◊ kainik
● soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kaks : kahe : kaht ~ kahte 'põhiarv 2'
○ lõunaeesti kats
◊ kaha2, kahtlema
● liivi kakš 'kaks'
vadja kahsi 'kaks'
soome kaksi 'kaks'
isuri kaks 'kaks'
Aunuse karjala kaksi 'kaks'
lüüdi kakš, kaks, kakś(i) 'kaks'
vepsa kakś 'kaks'
saami guokte 'kaks'
ersa kavto 'kaks'
mokša kafta 'kaks'
mari kok, kok(t)ə̑t 'kaks'
udmurdi ki̮k 'kaks'
komi ki̮k 'kaks'
handi kăt, kătən 'kaks'
mansi kit, kitiγ 'kaks'
ungari két, kettő 'kaks'
neenetsi śiďa 'kaks'
eenetsi śizi, śize 'kaks'
nganassaani śiti 'kaks'
sölkupi śitǝ 'kaks'
kamassi šide 'kaks'
matori kide 'kaks'
Uurali tüvi. Mõnikord on arvatud, et samojeedi keelte sõnad on teise päritoluga. kaha2 ja kahtlema lähtuvad tüve nõrgast astmest: kaha2 on vana käändevorm, kus tüvevokaal on erandlikult -a; kahtlema tüves on lisahäälik -t-. Vt ka kaheksa, kahkvel ja kõhklema.

kiiver : kiivri : kiivrit 'metallist v muust kõvemast materjalist kaitsev peakate; eriline tornikatus'
← vene kíver 'nahkkiiver'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kywer 'vene sõdurite peakate'. Vene sõna on mõnikord peetud läänemeresoome keeltest laenatuks, ← tüvi, mille vaste on kübar, sel juhul oleks kiiver bumeranglaen; oletus on siiski vähetõenäoline.

noppima : noppida : nopin 'ükshaaval korjama; näppima, sõrmitsema'
● vadja noppia 'noppida'
soome noppia 'noppida, korjata'
isuri noppia 'noppida, korjata'
Aunuse karjala ńoppie '(kiiresti) noppida, korjata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nippima ja näpp2. Lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt rootsi noppa 'kitkuma; korjama, noppima', seda on mõnikord peetud ka eesti sõna laenuallikaks. Vt ka nobe.

rangid : rangide : range ~ rangisid (mitm) 'veolooma kaela pandavad puust, alt polsterdatud rakmed, mis ühendatakse roomade ja looga abil aistega; loomale ümber kaela kinnitatav seadis, mis takistab teda läbi aia v aia alt pugemast; põiksuunalised sarrusvardad'
◊ rang-, rangis
? ← balti
leedu rangyti 'väänama, painutama, kõverdama', ap-ranga 'rakmed, varustus; riietus; vorm'
? ← algskandinaavia
vanaislandi rǫng 'laeva v paadi kaar'
vanarootsi vrang 'laeva v paadi kaar'
● liivi rāngaz 'valjad, päitsed, ohi', rangõd (mitm) 'valjad, päitsed'
vadja rangad (mitm) 'rangid', rantši liitsõnas rantši-puu 'rangipuu'
soome mrd ranget (mitm) 'rangid'
Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Mõnikord on arvatud, et teiste läänemeresoome keelte samatähenduslik l-alguline eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome länget, isuri länged, Aunuse karjala ľänget, lüüdi länged ja vepsa ľänged, võib olla algselt sama tüve variant.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

tähk : täha : tähka 'viljapea; kobarõisik, milles raotud õied kinnituvad tihedalt peateljele, pea'
● vadja tähtši 'viljapea'
soome tähkä 'viljapea; teatud kobarõisik'
isuri tähkä 'tühi viljapea'
Aunuse karjala tähkü 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
lüüdi ťähk 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
vepsa ťähk 'viljapea; hekslid'
On oletatud, et võib olla tüve tahk variant. Kuna tüvi on murretes levinud Kirde-Eesti kihelkondades, siis on mõnikord peetud soome keelest laenatuks. Teatud tüüpi kobarõisiku tähendus on sõnale antud kirjakeeles.