[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

möga : möga : möga 'segane, arusaamatu v rumal, mõttetu jutt; sellise jutu ajaja'; kõnek 'puderjas v körtjas mass'
◊ mögisema
● liivi mõgā 'müra, lärm'
vadja mökisä 'määgida, mökitada; pomiseda, mögiseda; toriseda, pahandada'
soome mökä 'müra, kära, lärm'
isuri mögü 'müra, kära, lärm'
Aunuse karjala mögištä 'segaseid, ebaselgeid hääli tekitada, mõmiseda'
lüüdi mögišta, mögäitä 'nuriseda, toriseda'
vepsa mögišta 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mökitama, möks, möla, mörisema, mügisema, rögisema.