[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mökitama : mökitada : mökitan 'katkendlikult määgima; segaselt, katkendlikult, kidakeelselt v kobavalt rääkima'
◊ möku
● vadja mököttää 'mökutada, kohmerdada, venitada'
soome mököttää 'mossitada, põrnitseda; mökitada; vihaselt rääkida'
isuri mögöttää 'häälitseda'
Aunuse karjala mökötteä 'ebamääraselt häälitseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jokk, kokutama, nokutama, möga.