[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
◊ mürisema
● liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.