[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

häll : hälli : hälli 'kätki, korvi- v kastikujuline kiigutatav magamisase imikule v väikelapsele'
● liivi äl 'häll; kiik'; ällõ 'kiikuda, kõikuda'
On arvatud, et häilima tüve variant. On oletatud, et tüve vasted on ka soome hällä 'vallatu noor inimene, plikanähvits' ja soome mrd hellua 'õõtsuda, kõikuda'.

koi2 : koi : koid 'magamisase laevas'
← alamsaksa koje 'kitsas ruum, latter; magamisase laevas'

koiku : koiku : koikut 'lihtne voodi või muu magamisase'
○ koika, koik, koigas, koiko
← vene kójka 'voodi, ase, koiku; koi'
Sõnalõpuline u on tõenäoliselt pärit vene käändevormist kójku.

konku : konku : konkut kõnek 'väike (pime) ruum'; mrd 'kerge puuehitis, panipaik, kõrvalruum'
○ kunku
← vene mrd kón’ka 'voodi, magamisase'
Otseseks laenuallikaks on käändevorm kón’ku.

laager : laagri : laagrit 'peatus- v puhkepaik; leer; masinaosa'
← saksa Lager '(magamis)ase; laager, leer; ladu; masinaosa'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, leer1.

laamits : laamitsa : laamitsat 'laiendusraam'
Ilmselt on rahvaetümoloogiliselt ühendatud sõna laam ja murdesõna la(a)vits 'reeraam, reepõhi; magamisase, lavats, saunalava; riiul' ← vene lávica 'pink, lavats'.

säng : sängi : sängi 'voodi vm magamisase'
← rootsi säng 'voodi, säng; peenar'

voodi : voodi : voodit 'magamiseks mõeldud mööbliese'
● Salatsi liivi uodiľd 'voodi, magamisase'
soome vuode 'voodi, magamisase'
On arvatud, et tuletis tüvest, mille vaste on soome vuota 'suure looma nahk, karusnahk'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu oda 'nahk; karusnahk' ja läti āda 'nahk; karusnahk'. Tähenduse muutust saab põhjendada sellega, et suurtest karusnahkadest tehti magamisasemeid.