[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

eblakas : eblaka : eblakat 'kerglane, kergemeelne; edvistav, koketeeriv' ebel

edev : edeva : edevat 'tähelepanu v imetlust äratada püüdev; ettetikkuv, kerglane, alp' esi

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
◊ eraldi, eri, ära2, -äranis
← algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
● liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak ← soome erakko 'eremiit, erak', eriline ← soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti ← soome erittäin 'eriti, väga', eristama ← soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

harv : harva : harva 'hõre; mittesage; haruldane'
◊ harev, haruldane
● liivi ōra 'harva'; ōraz (omastav arrõ) 'harv, hõre'; ōrali 'haruldane'
vadja arva 'harv, hõre'; arvaa, arvõõ 'harva'
soome harva 'üksik, mõni; hõre, harv'; harvoin 'harva'; harvinainen 'haruldane, erakordne, erandlik, ebatavaline; eriline'
isuri harva 'hõre, harv'; harvaa 'harva'
Aunuse karjala harvu 'harv; hõre'
lüüdi harv 'hõre'; harvaa 'harva'
vepsa harv 'hõre, harv'
? ersa čuro 'hõre, harv'
? handi turәp 'hõre'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted ei ole häälikuliselt reeglipärased. Tüvevariandis haru- on v kadunud u (*o) eest, < *harvoi-. Vt ka hõre.

keblakas : keblaka : keblakat 'kerglane, alp'
On arvatud, et kujunenud sõnade kebja ja eblakas, ebel, segunemisel.

kiiver : kiivri : kiivrit 'metallist v muust kõvemast materjalist kaitsev peakate; eriline tornikatus'
← vene kíver 'nahkkiiver'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kywer 'vene sõdurite peakate'. Vene sõna on mõnikord peetud läänemeresoome keeltest laenatuks, ← tüvi, mille vaste on kübar, sel juhul oleks kiiver bumeranglaen; oletus on siiski vähetõenäoline.

kindel : kindla : kindlat 'usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev; mittemuutuv, püsiv; vankumatu, järeleandmatu; selline, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda; veendunud, mittekahtlev; eriline, kellelegi v millelegi omane'
◊ kinni
● vadja tšiintiä 'pingul; tugev, vastupidav, kõva'
soome kiinteä 'statsionaarne, kinnis-; liikumatu, muutumatu, püsiv; tahke, tihke; tugev, intensiivne; pidev, lakkamatu'
isuri kiintiä 'tihe, tihke; pingul'
Aunuse karjala kiińďei 'tihke, kitsas; pingul, tuubil; kõva, raskelt liigutatav; kitsi, ihne'
lüüdi kińďed 'tihke, kitsas'
saami giddat, giddes 'statsionaarne, kinnis-; tihe, tihke; kõva, raskelt liigutatav; kitsi'
Läänemeresoome-saami tüvi. kindel ja kõik esitatud sugulaskeelte vasted on mitmesuguste liidetega tuletised. kinni on vana käändevorm liideteta tüvisõnast, mis tänapäeva keeltes enam ei esine. Vt ka kiinduma.

krüüsel : krüüsli : krüüslit 'valge tiivalaiguga must arktiline merelind (Cepphus grylle)'
← rootsi grissla, mrd grissel 'tirk (Uria aalge)'
Sama tüvi on laenatud ka soome murrete vahendusel, risla.

kunst : kunsti : kunsti 'loov inimtegevus, milles aistitaval kujul ning esteetiliselt mõjusana vahendatakse teistele oma maailmatunnetust; tegevusala selle valdamiseks vajalike võtete ja oskustega, eriline oskus, meisterlikkus'
○ kunts
← alamsaksa kunst 'oskus, teadmised'
Tähenduses 'loov inimtegevus' võib olla hilisem laen saksa keelest, ← saksa Kunst 'kunst, loov inimtegevus; oskus, osavus'.

kõne : kõne : kõnet 'rääkimine; keel; avalik ettekanne'
● ? soome kone 'masin; seade, aparaat; mootor'; mrd 'tööriist; teguviis; temp, vemp; nipp'
isuri konu 'eriline komme'
karjala koneh 'nõidus, taig'
Läänemeresoome tüvi.

liba : liba : liba 'veerjas, kallakas; kerglane, edvistav; (liitsõna esiosana) vale-, võlts-' libe

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

paas : pae : paasi 'aluspõhja moodustavate karbonaatsete kivimite (lubjakivi, dolomiidi, mergli) üldnimetus'
? ← alggermaani *spāđa-
alamsaksa spāt 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
saksa Spat 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
● liivi pōž 'lubjakivi'
vadja paasi 'lubja-, paekivi'
soome paasi 'kivi-, kaljuplaat'
isuri paasi 'pehme kivi'
karjala poaje 'ahjupealne; tulerest', poataro 'kihtideks lõhenev kivi; kiviplaat'
Eesti keelest on laenatud läti pāzis 'paas'.

sudu : sudu : sudu 'udupiiskade, suitsu, heitgaaside jms mürgine segu'
1970. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud inglise sõna smog 'sudu' (smoke 'suits' + fog 'udu') eeskujul tüvede suits ja udu koondamisel.

sõmer : sõmera : sõmerat 'jäme liiv; tera, graanul; teraline'
○ kirderanniku somer(a)
● liivi sumār 'tera, iva, raas'
vadja sõmõra 'kruus, sõmer, jäme liiv; sõmer, kruusane, teraline', sõmõrõ 'kruus, jäme liiv'
soome somero 'jäme kruus; klibu'
isuri somer 'jäme liiv'
karjala somero 'jäme liiv'
? saami čuomáras 'vistrik'
Inari saami čuomar 'kruus; raas, kild'
Läänemeresoome-saami tüvi. Isuri ja karjala vasted võivad olla soome keelest laenatud.

untsakas : untsaka : untsaka 'saksik v linnalik, kerglane inimene'
○ untsvaat, huntsvatt
← saksa Hundsfott 'kaabakas, lurjus'
Laen on muganemisel lühenenud, lisatud on liide -kas. Murretes on tuntud ka lühenemata, häälikuliselt laenuallikale lähemad variandid. Eesti keelest on ilmselt laenatud liivi ūntsakkõz 'untsakas'. Vt ka antsakas, untsus.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

ving1 : vingu : vingu 'mittetäielikul põlemisel tekkiv mürgine gaas'
● liivi ving 'ving'
vadja vinka 'ving'
soome vinka 'ving'
isuri vinga 'ving'
karjala vinkerä 'kibe (hais või maitse)'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et sama mis ving2. On peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on läti dvinga 'ving'.

võhk1 : võha : võhka 'taim võhaliste sugukonnast (Araceae)'; mrd 'soistes kohtades kasvav kalla moodi mürgine taim, soovõhk (Calla palustris)'
● vadja võhka 'soovõhk'
soome vehka 'soovõhk'
isuri vehka 'soovõhk'
Aunuse karjala vehku 'soovõhk'
lüüdi vehk 'ubaleht'
vepsa vehk 'ubaleht'
Läänemeresoome tüvi.

vürts : vürtsi : vürtsi 'peamiselt kuivatatud taimeosad, mida kasutatakse maitseainena'; kõnek 'nelkpipar'
← saksa Würze 'vürts, maitseaine; eriline (vürtsine) maitse'

örd : ördi : ördi 'Vaikse ookeani põhjaosas elav merelind (Aethia)'
1980. aastatel loodud tehistüvi.