[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koda : koja : koda 'ürgne elamu; maja, hoone; välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum'
◊ kodu
● liivi kuodā 'ehitis, maja'; kuo’d 'kodu'
vadja kõta 'koda, eluruum; elumaja'; koto '(elu)maja; kodu; talumaja koos kõrvalhoonetega, majapidamine'
soome kota 'püstkoda; kupar'; kotona 'kodus', mrd koto 'kodu'
Aunuse karjala koda 'jalgadel seisev maja metsas'
lüüdi koda 'kanakuut'
vepsa koda 'kanakuut; tagumik'
saami goahti 'koda'
ersa kudo 'maja'
mokša kud 'maja'
mari kuδo 'maja, kodu'
udmurdi kuala 'pühade asjade hoidla; suveköök'
komi kola 'lehtonn'
handi χɔt 'maja'
ungari ház 'maja'
Soome-ugri tüvi. On peetud ka indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *koth₁o-, mille vaste on nt pärsia kad 'maja'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keelkondades, nt tunguusi keeltes evengi koton, draviidi keeltes tamili kuṭi 'maja, kodu, perekond' ning ainu kot 'majaase, koht'. Vt ka paargu.

kodu : kodu : kodu 'püsiv elupaik koos vara ja perega' koda

lodi : lodja : lotja 'pukseeritav v iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel; Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev'
← vanavene lodĭja 'praam, paat'
● vadja loďďa 'paat, lootsik; lodi [?]'
soome lotja 'lodi, praam'
karjala lotja 'lodi, praam'
vepsa lodj 'lodi, praam'
Eesti keelest on laenatud liivi loḑā 'väike madal paat' ja eestirootsi lådi, låde 'lamedapõhjaline paat'.

lodu1 : lodu : lodu 'lotu, vana kulunud müts'
● liivi lo’ḑ '(katki) muljutud, pressitud; pehme'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama tüve variant mis lodev või lott.

lodu2 : lodu : lodu 'toitainerikka pinnavee läbivooluga liigniiske maa'
● Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', karjala lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', Aunuse karjala lodmu 'madal ala, nõgu' ja lüüdi lodm 'lohk, nõgu; kaljudevaheline org'.

made : mademe : madet 'platvormi moodi trepipealne; trepi vaheplatvorm; purre'
◊ madel
On arvatud, et tüve vasted võivad olla Salatsi liivi matt 'roomata', soome mataa 'roomata, aeglaselt liikuda' ning ersa madamo 'lava, sild'. Sel juhul võib olla sama tüvi mis sõnas madal. Vt ka madu.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
? ← alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
● vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

mokk : moka : mokka 'looma suu üks liikuv lihaseline äär'; kõnek 'huul'
● vadja mokka 'huul, mokk'
Tüve vaste võib olla ka soome mokka väljendis (olla) mokalla huulin, huulet mokallaan 'suu (mokad) töllakil'. Eesti keelest on laenatud isuri mokka 'mokk' ja eestirootsi måkk '(naljatlevalt) huul; (mitm) suu'.

mold : molli : moldi '(lühike) küna'
○ moll
← alamsaksa molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd molti 'puust soola purustamise nõu, kala rookimise nõu, küna', vadja molti 'pohemold' ja eestirootsi måld 'väike küna, puuküna sigade söötmiseks'.

molu : molu : molu '(rumal, kohtlane) nägu, lõust v suu; tobu, loll, molkus, mölakas'
← saksa Maul '(looma)suu, lõuad'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on molkus.

mood : moe : moodi 'ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse, tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm laadi ja ilme; tava, harjumus, komme; olek, olemus'
← saksa Mode 'mood'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mōd, mōḍ 'mood, viis'. Vt ka moondama.

moon1 : moona : moona 'toit, toiduained, toidukraam; (lahingu)varustus'
← vanarootsi manadha- liitsõnas manadha-koster 'kuu söögivaru'
← alamsaksa mān, manet, mānt(e), mond 'kuu'
Arvatavasti kasutati sõna algul kuuks ajaks kaasavõetava toiduvaru, hiljem aga igasuguse kaasavõetava toiduvaru kohta.

moon2 : mooni : mooni 'magun'
← saksa Mohn 'magun, moon'
Kasutusel peamiselt rahvakeeles, oskussõnana magun.

moor : moori : moori kõnek 'eit, vana naine; (harvem) ema, memm'
← rootsi mor 'ema'
Mõjutada on võinud ka eestirootsi ja soomerootsi murded, eestirootsi mór 'ema; naine, abikaasa; moor', soomerootsi mor 'ema; naine'.

moos : moosi : moosi 'suhkrurikas marjadest v puuviljadest keedetud v toorhoidis'
← alamsaksa mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit'

mops : mopsi : mopsi 'väike tömbi nina ja rõngas sabaga toakoer'
← saksa Mops 'mops'

morn : morni : morni 'hrl näolt, ilmelt, olekult sünge, tusane'
← prantsuse morne 'morn, sünge'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel.

muda : muda : muda 'veekogu põhja peeneteraline rohkete taime- ja loomajäänustega sete; pori'
← alggermaani *muđđa-, *muđđōn-
rootsi modd 'pori; lörts'
alamsaksa mudde, modde 'muda, pori'
← alggermaani *muþa-
vanaislandi moð 'heinapebred; seeme, vili'
● liivi mudā 'adru'
vadja muta '(soo-, turba)muda; pori; muld; turvas'
soome muta 'muda; pori, löga'
isuri muda 'muda'
Aunuse karjala muda 'muda, kõnts'
lüüdi muda 'muda (järve põhjas, rannal); muld'
vepsa muda 'muda'
saami mođđi 'muda; pori'
ersa moda 'maa'
mokša moda 'maa'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi muta, måta, moda 'muda, pori; adru, kuivanud lehed jms; lörts'.

mõdu : mõdu : mõdu 'endisaegne kääritatud, alkoholisisaldusega meejook; tööstuslikult valmistatud alkoholita linnasejook'
? ← balti *medu-
leedu medus 'mesi'
läti medus 'mesi; mõdu'
preisi meddo 'mesi'
? ← alggermaani *među-z
vanaislandi mjǫðr 'mõdu'
vanarootsi miöþer, mioþer 'mõdu'
vanaülemsaksa metu 'mõdu'
● vadja mõtu 'mõdu; õlu'
soome mrd metu 'nektar, mesi, mahl'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mädo, mödo, mäto 'mõdu'.

mäda : mäda : mäda 'põletiku korral tekkiv vere valgeliblesid, koe laguaineid ja baktereid sisaldav kollakas vedelik; pehme koht pinnases; riknenud, pehkinud'
◊ määndama
● vadja mätä 'mäda; mädanenud'
soome mätä 'roisk, mäda; mädane, mädanenud'
isuri mädä 'mäda'
Läänemeresoome tüvi.

nodi : nodi : nodi 'mammon, rikkus; tarkus, aru'
← baltisaksa Naude 'raha'
Vt ka naud.

oda : oda : oda 'muistne viske- ja torkerelv'
● liivi van srmt voda, vuoda 'teivas, oda, tääk'
vadja otava 'Suur Vanker'
soome van ota 'oga, okas; terariist', otava 'Suur Vanker'
isuri ottaava 'Suur Vanker'
karjala otava 'Suur Vanker'
lüüdi adam 'Suur Vanker'
vepsa ode͔g 'kepp, varb (relvana)'
saami oahci 'takistus, tõke; leetseljak'
ersa oš 'linn'
mokša oš 'linn'
komi voǯ 'talvisel kalapüügil kasutatav tõke'
handi was 'linn; küla; kindlus'
mansi ūs 'aed; aedik, õu; linn'
neenetsi waʔ 'aed, aedik'
eenetsi bǝʔ 'linn; Obi suue'
nganassaani baʔ 'linn; Obi suue'
sölkupi k͔uə̑ččə 'linn; Obi suue'
Uurali tüvi. Eesti keeles on Suure Vankri tähtkuju varasem nimetus Odamus. Vt ka ootama.

rodu : rodu : rodu 'isikute, elusolendite v asjade rida; midagi järjestikku toimuvat v sarja moodustavat; ajaliselt järjestatud suur hulk'
On oletatud, et tüvi on vanavene või vene laen, ← vanavene rodŭ 'päritolu; perekond; sugukond, hõim; rahvas; kodumaa; tõug; liik, laad, sort' või ← vene rod 'sugu, suguvõsa; sugukond; sugupõlv; liik, sort, laad, viis'. Selles on kaheldud tähenduserinevuse tõttu. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve rood2 reeglipäratu variant. See on kaheldav seetõttu, et rodu esineb kirjalikes allikates varem kui rood2.

sodi : sodi : sodi 'rämps, praht, saast; püdel mass, löga, lödi; puru(ks), katki, löma(ks)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
◊ soovik
● liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi tō 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari tó 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi tō, tū 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
◊ teine, toona, tuna
● liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi tō 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', də, tə 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.