[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ibe : ibe : ibet 'mulla mineraalsed pisiosakesed'; mrd 'ebe, kübe; lible'
● soome hiven 'raas, kübe; veidi, pisut'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas juus. Peamiselt läänemurdes tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses oskussõnana.

kastma : kasta : kastan 'pinnast veega märjaks, niiskeks tegema, midagi vedelikuga niisutama; lühikeseks ajaks vedeliku sisse panema; (sademete, vedeliku kohta:) märjaks muutma; kerkimapanekuks tainast sõtkuma'
● liivi kastõ 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
vadja kassaa 'märjaks teha, niisutada; likku panna'
soome kastaa 'sisse (märjaks) kasta; märjaks teha, niisutada; ristida'; mrd kasi 'kaste; niisutus'
isuri kastaa 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
Aunuse karjala kastua 'märjaks teha, niisutada'
lüüdi kastada 'märjaks teha, niisutada; ristida'
vepsa kastta 'märjaks teha, niisutada'
Inari saami kásániđ 'niiskuda'
handi kăᴧ 'kaste'
? läänemansi kɔ̄ťəľ liitsõnas kɔ̅ťəľ-wüť 'kaste(vesi)'
Soome-ugri tüvi. kastma oma läänemeresoome vastetega on tuletis, tuletusliideteta tüvi on murdesõna kasi 'kevadine niiskus mullas' ja soome mrd kasi.

kores : korese : korest 'mulla vm jämedamad osad' kohr

kupits : kupitsa : kupitsat 'piirimärgiks asetatud mulla- v kivihunnik posti v piirikiviga'
○ kupats, kupets
? ← vene mrd kópica 'piirimärk'
Sõna on peetud vene laenuks. Võib olla osaliselt laenatud läti keelest, ← läti kupica, kupice 'kupits', või baltisaksa murdest, ← baltisaksa Kupitze 'kupits'.

kägar : kägara : kägarat 'kokkuvajunud v -pressitud vormitu tomp v nutsak'
◊ käkerdama
● vadja käkärä 'junn, pabul'
soome käkkärä 'käkras, kõverik; kõver puu'
Aunuse karjala käkkürä 'kõver puu'
vepsa käkurta 'kokku keerata'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mäkerdama. On ka arvatud, et tüve vaste on soome kekäle 'tukk, süsi'. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on isuri kakkaara 'lehmakook', soome mrd kakara 'mulla- v sõnnikukamakas; junn', Aunuse karjala kagareh 'sõnnikukamakas; pabul', lüüdi kakark 'lambapabul'. Need vasted võivad olla ka tüve kaka tuletised. Vt ka käkk.

muld : mulla : mulda 'maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured'
← alggermaani *mulđō
vanaislandi mold 'maa(pind), pinnas'
vanarootsi muld 'maa(pind), pinnas'
gooti mulda 'tolm'
● liivi mūlda 'muld'
vadja multa 'muld; pori; savi'
soome multa 'muld'
isuri mulda 'muld'
karjala multa 'muld, maa'
lüüdi muld 'muld'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mulld 'kartuleid muldama' (← muldama).

siblima : siblida : siblin 'mullas, liivas vm jalaga kraapima (lindude kohta); töötades mullas sorima või tuhnima; sõrmede, käte või jalgadega kiireid liigutusi tegema; sebima, saalima'
● vadja šibliä '(kalu võrgust välja) noppida, (kanal sulgi) kitkuda; siblida'
isuri sibliä 'noppida, sulgi kitkuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sablima.

äke : äkke : äket 'mulla pindmise harimise riist'
← balti
leedu akečios (mitm) 'äke'
läti ecēšas (mitm) 'äke'
● liivi ä’ggõz 'äke'
vadja äes 'äke'
soome äes 'äke'
lüüdi ägez 'äke; kobesti'
vepsa ägeh 'äke'
Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *aǥiþō, mille vaste on nt saksa Egge 'äke'.