[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kult : kuldi : kulti 'sea isasloom'
← algskandinaavia *gultiō
rootsi galt 'kult'
taani galt 'orikas'
islandi gylta 'emis'
Teisalt on arvatud, et võib olla tüve kull variant.

mulk1 : mulgi : mulki 'Mulgimaa põliselanik, sealt pärinev isik'
← läti muļķis, muļķe 'narr, lollpea'
Tõenäoliselt levis sõna esialgu ainult Mulgi murdes tähenduses 'lollpea' ja hõimunimetuseks kujunes hiljem Mulgimaa naaberaladel.

mull : mulli : mulli 'vedelikus, vedelas aines jms moodustunud väike õhu vm gaasi kogum; sellise kogumi imendumisel jäänud tühik tahkes aines' mulisema
●

mutt1 : muti : mutti 'tiibade ja kotitaolise päraga hrl endisaegne võrkpüünis, nooda eriliik'
← vene mutník 'kalapüügiriist, põhjanoot'

mutt2 : muti : mutti 'rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks'
← saksa Mutt 'köiesilm purje käsitsemiseks ja kinnitamiseks'

mutt3 : muti : mutti kõnek 'eit, eakas naine, ema; naine, tütarlaps'
← saksa Mutti 'emake, memm'
Sama tüvi on laenatud ka sõnas mutter2.

mutt4 : muti : mutti 'tiheda sametja musta karvkatte ning labidjate eesjäsemetega peamiselt maasse rajatud käikudes elav putuktoiduline loom (Talpa europaea)'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mutt 'mutt (loom)'.

-nukk3 : -nuki : -nukki liitsõnas peninukk 'koerakoonlane'
← läti mrd snuķis 'koon, kärss'
Tüvi on iseseisva sõnana tuntud peamiselt Mulgi murdes, tähenduses 'looma nina v koon, kärss'.

uss1 : ussi : ussi 'roomates v loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mulgi murdesõnas uisk, mille vaste on liivi ūška 'uss'. Teisalt on arvatud, et tegu on vanavene laenuga, ← vanavene užĭ 'madu'.