[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõlst : hõlsti : hõlsti 'kerge avar üleriie'
● ? vadja ursi 'voodi- v laudlina'
? soome hursti 'takune toimne riie; lina, tekk'
? Aunuse karjala hurśťi 'põrandariie'
? lüüdi hurš́ťš 'kotiriidest vaip'
? vepsa hursť 'kotiriie, kotiriidest vaip; (voodi)lina'
Eesti tüve -l- on reeglipäratu. Eesti või mõnest muust läänemeresoome keelest on tõenäoliselt laenatud vanavene hŭlstŭ '(linane) riie, lõuend; lõuendikangas'. On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine, eesti sõna on laenatud vanavene keelest (ja vanavene sõna keskülemsaksa keelest, ← keskülemsaksa hulst 'tekk').

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kiiver : kiivri : kiivrit 'metallist v muust kõvemast materjalist kaitsev peakate; eriline tornikatus'
← vene kíver 'nahkkiiver'
On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kywer 'vene sõdurite peakate'. Vene sõna on mõnikord peetud läänemeresoome keeltest laenatuks, ← tüvi, mille vaste on kübar, sel juhul oleks kiiver bumeranglaen; oletus on siiski vähetõenäoline.

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
◊ kuredik
● soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

küna : küna : küna 'puupakust õõnestatud, laudadest kokkulöödud v muust materjalist piklik anum'
● liivi kinā 'kasetohust karp'
soome kynä '(kirjutus)sulg'; mrd 'küna; renn; metsarada'
Aunuse karjala van küńä 'pliiats'
lüüdi küńä '(kirjutus)sulg'
Läänemeresoome tüvi. Algne tähendus on olnud 'sulerootsu õõnes ots'.

küüdus : küüduse : küüdust 'linnu muust tiivasulestikust erinevalt värvunud küünraosa' küüt1

lummama : lummata : lumman '(ära) nõiduma, meeli segama; võluma, kütkestama'
● vadja lummata '(verejooksu) sulgeda (posimisega); verejooksu sulgeda'
soome lumota 'nõiduda, võluda; lummata, hurmata'
isuri lummada 'verejooksu sulgeda; teadvusetuks muuta'
karjala lumota, lumuo 'nõiduda, võluda, loitsida; nõiakunstiga ära rikkuda'
saami lapmut 'lummusse sattuda, võlutud olla'
mari lumaš '(märkamise, tähelepanu juhtimise kohta:) (kellegi) silmi pöörama'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *klumō(ja)n-, mille vaste on nt norra mrd kluma 'keeletuks muutma'. Germaani laenude puhul on vastete olemasolu volga keeltes ebatavaline, kuid mitte võimatu, see eeldab suhteliselt varast laenamisaega.

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
○ mitt
← alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

muutma : muuta : muudan 'teistsuguseks v täiesti teiseks tegema; samast sõnast käänates, pöörates v võrdlusastmetena eri vorme moodustama' muu

puus : puusa : puusa 'inimese kere alaosa, eriti selle vööst kuni reieni ulatuv külgmine osa'
● vadja puuska 'puus'
soome puuska väljendis kädet puuskassa 'käed puusas', mrd puuska '(metsa, tee) serv; tooli v sohva käetugi; suur volt kleidi küljel'
isuri puuska väljendis käet puuskaas 'käed puusas'
Läänemeresoome tüvi.

rehmama : rehmata : rehman '(millegi peale) käega lööma; millegi muuga löömisliigutust tegema, lööma; midagi järsku v hooletult ütlema, ühmama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rahmama, rohmakas, rühmama.

rikkuma : rikkuda : rikun 'millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama; kellelegi halba mõju avaldama; midagi kehtestatut v kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma'; van 'maha lõhkuma, laastama'; mrd 'riknema'
● liivi rikkõ 'kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vadja rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada; neitsilikkust röövida; nõiduda'
soome rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kahjustada, hävitada; katkestada, lõpetada; üle astuda, eksida'
isuri rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
Aunuse karjala rikkuo 'kõlbmatuks muuta, kahjustada; üle astuda, eksida; neitsilikkust röövida; kaetada, nõidusega kahjustada; lõhkuda, purustada, katki teha; tappa'
lüüdi rikkoda 'tappa; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vepsa ŕikta 'tappa; veristada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kivirik.

suusk : suusa : suuska 'paarina kasutatav pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda'
◊ suks
● vadja suhsi 'suusk; (kangaspuude) tallalaud'
soome suksi 'suusk'; mrd 'kangaspuude tallalaud'
isuri suksi 'kangaspuude tallalaud; suusk'
Aunuse karjala suksi 'suusk; kangaspuude tallalaud'
lüüdi sukš 'suusk; kangaspuude tallalaud'
vepsa sukś 'suusk; painutatud otsaga jalas talvel vee vedamiseks; (kangaspuude) tallalaud'
ersa soks 'suusk'
mokša soks 'suusk'
handi lŏχ 'põhjanahata suusk'
mansi tåut 'suusk'
eenetsi turo, tudo 'suusk'
nganassaani tuta 'suusk'
sölkupi tāt- 'suusatama'
Uurali tüvi. Kirjakeelses tüvevariandis on häälikud kohad vahetanud.

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

tegema : teha : teen 'midagi valmistama, looma; midagi korraldama; põhjustama, esile kutsuma; midagi sooritama; mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima; (mingil viisil) toimima, käituma'
◊ tehe, tehing, teoksil, teostama
? ← indoeuroopa *d^heh₁-
vanaindia dá-dhāti 'panema, asetama'
leedu dėti 'panema, asetama; paigutama'
saksa tun 'tegema; panema, asetama'
● liivi ti’edõ 'valmistada; tegutseda, toimida'
vadja tehä 'valmistada; korraldada; poegida, sünnitada; nõiduda, kaetada, halba teha; muuta, teise olukorda viia'
soome tehdä 'valmistada; muuta, teise olukorda viia; sünnitada, ilmale tuua, mingit tulemust anda; sooritada, teostada; põhjustada; tegutseda, toimida'
isuri tehhä, tehä 'valmistada; sünnitada, poegida; tegutseda, töötada; külvata; (maad) harida; (heina) niita; kala puhastada; (hinda) määrata'
Aunuse karjala tegiä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
karjala tehä 'valmistada; sooritada, teostada; põhjustada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
lüüdi tehtä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
vepsa ťehta 'valmistada; korraldada; sünnitada, ilmale tuua; kala puhastada; nahka töödelda; süüdata; alata, tekkida'
saami dahkat 'sooritada; alata, tekkida; tegema panna; kusagile v millenigi viia, ulatuda; panna, asetada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
ersa ťejems 'sooritama, teostama; panema; muutma; ehitama, püstitama; valmistama, looma, rajama; toimima, käituma; teesklema'
mokša ťijəms 'valmistama; ehitama, püstitama; toimima, käituma; teesklema; sooritama, teostama; muutma'
handi tĭj- 'kuduma (kangast, võrku); punuma (vööd)'
mansi tij- 'kuduma (kangast)'
ungari tesz 'toimima; sooritama, teostama; panema, asetama; muutma; tähendama, lugema; oletama, pakkuma; teesklema'
tehe ja tehing on tuletised nõrgaastmelisest konsonanttüvest; teoksil ja teostama on moodustatud tuletise tegu nõrgast astmest. Vt ka teesklema, tegelinski, tehas, tekkima, teos, tõhus.

triip1 : triibu : triipu 'värvuselt muust pinnast eristuv pikk kitsavõitu riba v joon, vööt, jutt'
○ riip
← alamsaksa stripe 'triip, joon; väike põllutükk'

tuus : tuusa : tuusa 'masti tugevaim mängukaart, äss'; piltl 'tähtis tegelane, mõjukas isik'
← vene tuz 'äss (kaardimängus); tähtis tegelane'

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

voolima : voolida : voolin 'noa v muu terariistaga puust v muust materjalist laaste eemaldama midagi valmistades; vormima'
◊ voolmed
● liivi ūolõ 'lõigata, voolida'
vadja voolla 'lõigata, voolida; siluda'
soome vuolla 'voolida'
isuri voolla 'voolida; koorida'
Aunuse karjala vuolla 'voolida, lõigata; lõikuda, lõigata'
lüüdi vuolta 'lõigata; kaapida'
vepsa voľdä 'voolida; hööveldada'
saami vuollat 'voolida; hööveldada'
udmurdi ve̮ľi̮ni̮ 'voolima, tahuma; hööveldama'
komi ve̮lavni̮, mrd ve̮lalni̮ 'voolima, lõikama, tahuma'
handi wӑlt-, wŏlt- 'kraapima; voolima; hööveldama'
mansi wolt- 'kraapima; voolima'
Soome-ugri tüvi.