|
Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
hääl : hääle : häält 'kõris olevate kurdude võnkumise tagajärjel tekkiv heli'
● liivi ēļ 'hääl; heli'
vadja ääli 'hääl; lauluviis'
? soome ääni 'hääl; heli'
? isuri ääni 'hääl'
? Aunuse karjala iäni 'hääl; kisa; lauluhääl'
? lüüdi iäńi 'hääl'
? vepsa äń 'hääl'
? saami jietna 'hääl; heli'
? ungari ének 'laul'
Soome-ugri tüvi, juhul kui eesti, vadja ja liivi keeles on toimunud teisene häälikumuutus n > l.
lämmastik : lämmastiku : lämmastikku 'keemiline element, põlemist mittesoodustav lõhnata, värvita gaas (N)' lämb
muna : muna : muna 'valminud munarakk koos seda ümbritsevate kestadega; kodulindude muna; miski ovaalne, ümmargune v kerajas'
◊ munn
● liivi munā 'muna; munand'
vadja muna 'muna; kartul; munand; paise, mull'
soome muna 'muna; munand'
isuri muna 'muna; munand; kühm, tomp'
Aunuse karjala muna (mitm) 'munand; muna'
lüüdi muna 'peenis'
vepsa muna 'muna'
saami manni, monni 'muna'
ersa mona 'munand'
mokša mona 'munand'
mari muno 'muna; (putuka) vastne, tõuk'
handi muṇ, mǫṇ 'peenis; munand'
mansi mōn 'munand', muŋi 'muna; munand'
ungari mony 'muna; munand; peenis'
eenetsi mona 'muna'
nganassaani mǝnu 'muna'
sölkupi manǝ 'peenis'
kamassi muńə̑j, muńuj 'muna'
Uurali tüvi. munn on tüvevariant, kus n on reeglipäratult pikenenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd munnit (mitm) 'mehe suguelundid' ja läti mrd munni (mitm) 'mehe suguelundid' (← munn).
rentsel : rentsli : rentslit 'sõidutee ja kõnnitee vaheline tänavaäärne renn'
○ rensel
← alamsaksa rennestēn, ronstēn 'rentsel'
Tõenäoliselt on otseseks laenuallikaks olnud alamsaksa sõna variant, milles sõnalõpu n > l sõna keskel oleva n-i tõttu (*rennstel). Eesti keeles on laenu muganemisel s ja t kohad vahetanud. Laenuallikas on liitsõna, renne 'renn, kanal' + stēn 'kivi'. Liitsõna esiosis on ka eraldi laenatud, renn .
tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|