[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

abi-2 liitsõnades abielu 'mehe ja naise (hrl seadusega vormistatud) perekondlik liit ning kooselu', abikaasa 'üks abielupool teise abielupoole suhtes'
● liivi a’b- liitsõnas a’b-jelāmi 'abielu'
soome avio 'abielu'
isuri rhvl aivoi- liitsõnas aivoinaine 'abielunaine'
Võib olla tuletis avama tüvest, esialgne tähendus on võinud olla 'avalik abieluühendus'. Rahvaetümoloogiliselt on sõna seostatud abi1 tüvega. Liivi vaste võib olla laenatud eesti keelest.

ahm : ahma ~ ahmi : ahma ~ ahmi 'kaljukass (Gulo gulo)'; mrd 'ahne'
◊ ahmima
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmo 'ahne'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *aś-, mille vaste on vanaindia aśma 'sööja'. Tähendus 'kaljukass' on laenatud soome keelest. Vt ka ahvatlema.

ahmima : ahmida : ahmin 'korduvalt (ning ahnelt) midagi v millegi järele haarama; ahnelt enda valdusse haarama v saada püüdma' ahm
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahmo 'ahne, inimene, kes tahab kõike endale'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
← alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
● vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

kleit : kleidi : kleiti 'naise v tütarlapse (enamasti) üheosaline pealisrõivas'
○ leit
← saksa Kleid 'kleit; rõivas, rüü'
Eesti keelest on laenatud vadja kleitti '(lapse) kleit', isuri kleitti 'kleit' ja eestirootsi kḷäit 'poekleit; põll'.

käli : käli : käli 'naiseõde'; mrd 'mehe vennanaine; naise õemees'
○ lõunaeesti kälü
● liivi kälu 'käli, naiseõde'
vadja tšälü 'kälis; käli, naiseõde; vennanaine; mehevend, küdi'
soome käly 'käli, naiseõde'
isuri kälü '(mehe) vennanaine'
Aunuse karjala käľü 'mehe vennanaine'
lüüdi kälü 'mehe vennanaine'
vepsa kälü 'mehe vennanaine'
saami gálojeatni 'käli, naiseõde'
mokša kel 'mehe vennanaine'
udmurdi kali 'vanem minia'
komi mrd kev 'mehe vennanaine'
? handi χili 'sugulane abiellumise kaudu; lapselaps'
? mansi kil 'mehe vennanaine; õemees'
neenetsi śelᵊ 'mehe vennanaine; õemees'
eenetsi seri 'mehe vennanaine'
nganassaani śaluŋ 'mehe vennanaine'
sölkupi śelǝ 'naise õemees'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi käli 'minia', evengi keli 'naise õemees', jukagiiri keľil 'naise õemees, naise vennanaine'.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
? ← alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
? ← balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
● vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

nadu : nao : nadu 'meheõde'; mrd 'naiseõde; abikaasade emad teineteisele; venna naine, vendade naised teineteisele'
● vadja nato 'meheõde; naiseõde'
soome nato 'meheõde'; mrd 'naiseõde'
isuri nado 'meheõde; naiseõde'
Aunuse karjala nado 'meheõde'
lüüdi nado 'meheõde; naiseõde'
vepsa nado 'meheõde'
lõunasaami nååte 'naiseõde; naise noorem õde'
mari nuδo 'mehe noorem õde; naise noorem õde'
neenetsi nado 'mehe noorem vend; naise noorem vend; mehe või naise vanema venna poeg; võõraspoeg; kõik mehepoolsed mehest nooremad meessoost sugulased'
kamassi nado 'mehe või naise vend'
Uurali tüvi.

naine : naise : naist '(hrl täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik; abielunaine'
◊ naima
● liivi nai 'naisisik; abielunaine'
vadja nain 'naisisik; abielunaine'
soome nainen 'naisisik; (hrv) abielunaine'
isuri nain 'naisisik; abielunaine'
Aunuse karjala naine 'naisisik; abielunaine'
lüüdi naińe, naine 'abielunaine'
vepsa naińe 'naisisik; abielunaine; noorik; minia'
handi näj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
mansi nāj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome sõna on *(i)nen-liiteline tuletis (liivi vastes tuleb liide esile omastavavormis naiz). Tuletusliideteta tüvi esineb tegusõnas naima. On oletatud, et tüvi võib olla algselt identne kaugemates sugulaskeeltes esineva eesvokaalse tüvega, mille vasted on saami njiŋŋelas, njiŋŋálas 'emasloom', ersa ńi 'abielunaine', mansi nē 'naisisik; abielunaine; emasloom', handi niŋ 'naisisik; abielunaine', ungari nő 'naisisik', neenetsi ńe 'naisisik; abielunaine', eenetsi ne 'naisisik; abielunaine', nganassaani ni̮ 'naisisik', sölkupi ne 'naisisik; abielunaine', kamassi nē, ne 'naisisik; abielunaine', matori nā 'naisisik; abielunaine' ning mida on oletatud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *gwneh2- 'naine', vaste nt vanakreeka gynḗ 'naine'. Sel juhul on tüvi muutunud läänemeresoome keeltes tagavokaalseks. Vt ka nääl.

pang : pange : pange 'ämber'; van 'mahumõõt, umbes 12 liitrit'
● vadja panka 'sang', pankõ '(puu)pang, ämber'
soome panka 'käepide, sang, vars', panki 'ämber; puuanum; võitoos'
isuri panga 'anuma sang', pangi 'ämber'
Aunuse karjala pangu 'käepide, sang, kaareke; muu kaaretaoline ese v eseme osa'
lüüdi pang 'sang'
vepsa pang '(ukse) käepide; sang'
saami bággi 'käepide; (mitm) päitsed'
? ersa paŋgo 'mordva naise peakate'
? mokša paŋga 'mordva naise peakate'
? idamansi pōχ liitsõnas pōχ-kȫlǝj 'ratsmed, ohjad'
? läänemansi pōχ liitsõnas pōχ-koāliγ 'ratsmed, ohjad'
? neenetsi paŋkᵊ 'käepide, sang, vars'
eenetsi poggo 'käepide, sang, vars'
nganassaani χoŋkə 'käepide, sang, vars'
sölkupi paŋk͔ǝ 'vars, käepide'
kamassi paŋa, pǝ̑ŋa 'käepide, sang, vars'
Uurali tüvi. Vasted tähendusega 'ämber' on tuletatud 'käepidet, sanga, vart' tähistavatest sõnadest, nt eesti murretes pang: panga 'pand, sang'. Vt ka pand.

pilu : pilu : pilu 'kitsas piklik väljalõige, ava v pragu'
● vadja pilu 'pragu; tikand'
isuri pilud (mitm) 'tikand'
vepsa pilu 'pragu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla soome pillu '(naise, emaslooma) suguelund' ja karjala pillu '(naise, emaslooma) suguelund', aga see on üsna ebatõenäoline. Vt ka pilak.

puts : putsi : putsi 'naise suguelund'
● Salatsi liivi puts 'naise suguelund'
vadja puttsi 'häbe'
On arvatud, et võib olla laenatud saksa või alamsaksa keelest, ← saksa Pfütze, mrd Pfutsche 'kaev; loik, lomp' või ← alamsaksa putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev', pute 'välimine suguorgan'.

räbik : räbiku : räbikut 'setu naise valge poolvillane pikk-kuub'; mrd 'vanaaegne takune kuub; jämedast takusest riidest kalurikuub; räbalane, katkine rõivas'
○ rääbik, räpik, rapik
? ← vene mrd rjabík '(teatud) kalurikuub'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas räbal, ning vene sõna on eesti keelest laenatud. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest sõna on levinud nii eesti kui ka vene keelealal väga kitsalt, vaid Pihkva järve läänerannikul. Samuti leidub mõlemas keeles sobiv tuletusalus, vene sõna võib nt olla tuletatud sõna rjabój 'tähniline, täpiline, kirju; armiline' tüvest.

santlaager : santlaagri : santlaagrit 'logeleja, tuuletallaja'
Ilmselt saksa laen, ← saksa Schandluder (sõimusõna liiderliku naise kohta), mis on eesti keeles rahvaetümoloogiliselt moonutatud.

tanu : tanu : tanu 'juukseid varjav abielunaise peakate; muu sellelaadne naise peakate'
● soome tanu 'tanu'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et võib olla sama tüvi kui soome tano 'tohuriba', mis on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on rootsi mrd tana, tåna 'side, mähe'. Sõnade erineva leviku tõttu on selles kaheldud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tano 'tanu, abielunaise peakate; piduliku riietusega juustes kantav lehv' ja vene mrd taník '(eestlaste) tanu'.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
? ← alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
● liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.

tuss : tussi : tussi 'tagumik; naise suguelund'
● liivi tus '(juukse)tutt, tups'
soome tussu kõnek 'naise suguelund'; mrd 'karvatuust, -tups'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähenduses 'tagumik' võib vähemalt osaliselt olla rootsi laen, ← rootsi stuss 'tagumik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tosso 'neitsinahk'.

veli : velje ~ velle : velje ~ velle 'vend'
← alggermaani *swelijō
islandi svili 'naise õemees'
● liivi ve’ļ 'vend'
vadja velli 'vend'
soome veli 'vend'
isuri veljä 'vend'
Aunuse karjala veľľi 'vend'
lüüdi veľľ 'vend'
vepsa veľľ 'vend'
saami viellja 'vend'
Teisalt on arvatud, et soome-ugri tüvi, mille vasteks on ka ungari kaasaütleva käände lõpp -val ~ -vel.

vitt : vitu : vittu 'naise suguelund'
← algskandinaavia
rootsi fitta 'naise suguelund'
vanaislandi fytta 'naise suguelund'
● liivi viţ 'naise suguelund'
vadja vittu 'naise suguelund'
soome vittu 'naise suguelund'
isuri vittu 'naise suguelund'
Aunuse karjala vittu 'naise suguelund'
lüüdi vitt(u) 'naise suguelund'
vepsa vitõińe 'naise suguelund'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur