[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lontrus : lontruse : lontrust 'loru inimene v loom'
● liivi lontõr 'hooletu, lohakas inimene'
Võib olla laenatud, ← saksa Lunterus, Luntrus 'päevavaras, logard' (peamiselt alamsaksa aladel). Muganemisel on võidud rahvaetümoloogiliselt seostada sõnaga lontima. Baltisaksa sõna Lontrus 'tölplane; kohmakas (ja saamatu) inimene' on peetud ka eesti laenuks. Teisalt on arvatud, et tuletis lontima tüvest.

looder : loodri : loodrit 'logeleja, laiskvorst'
← vene lódyr’ 'logard'
Laensõna levikut on toetanud omatüvi lodev, mõjutada on võinud ka alamsaksa lod(d)er 'lodev inimene, logeleja, logard'. Samatüveline tegusõna looderdama võib olla samuti laenatud, ← vene lódyrničat’, mrd lódarit’ 'looderdama, logelema' või ← baltisaksa loddern 'laisklema, vedelema, logelema'. Vt ka looberdama.

lurjus : lurjuse : lurjust 'alatu inimene, kaabakas'
● vadja lurjuz 'looder, laiskvorst'
soome lurjus 'lurjus, kaabakas, lontrus, vurle'
isuri lurjus 'laisk'
karjala lurjakehtoa 'vedelda, logelda, laiselda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lurios 'petis, vigurivänt' ja baltisaksa Lurjus, Lurjes 'mühakas, molkus, logard'.

nagli : nagli : naglit 'naelik, naelking'
← saksa Nagelschuh 'naelking'
Laenatud on vaid saksa liitsõna (Nagel 'nael' + Schuh 'king') esikomponent. Varem on laenatud selle saksa tüve germaani vaste, nael. Arvatavasti on sõna alguses esinenud vaid mitmuses (naglid), hiljem on selle kõrvale moodustatud ainsuse vorm.

nood : nonde : noid (mitmuslik näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale v varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v olukorrale)
● Kukkusi vadja noo 'nood'
soome nuo, mrd nuot, noi 'nood'
isuri noo 'nood'
Aunuse karjala nuod 'nood'
saami nu, nuvt 'nii'
ersa nona 'need, muud'
mokša nona 'teine, muu, eelmine'
mari nuno 'nemad; need'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-volga või koguni uurali tüvi. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nemad tüve vasteks. Vt ka nõnda.

nõgi : nõe : nõge 'kütuse mittetäielikul põlemisel tekkiv peamiselt tahmast koosnev sadestis; nõgieoste mass nõgihaigusest nakatunud taimel'
○ kirderanniku nogi
● liivi no’ugõd (mitm) 'nõgi, tahm'
vadja nõtši 'nõgi, tahm'
soome noki 'nõgi, tahm; nõgihaigus'
isuri nogi 'nõgi, tahm'
Aunuse karjala nogi 'nõgi, tahm'
lüüdi nogi 'nõgi, tahm'
vepsa nogi 'nõgi, tahm'
Läänemeresoome tüvi.

nõid : nõia : nõida 'üleloomulikku maailma ja inimest teatud vahendite ning toimingutega vahendav isik, maag, šamaan'
○ kirderanniku noid(a)
● vadja nõita 'nõid; nõidus, nõidumine'
soome noita 'nõid'
isuri noida 'nõid'
karjala noita 'nõid'
lüüdi noide͔ 'nõid'
vepsa noid 'nõid'
saami noaidi 'nõid'
mansi ńājt, ńājt-χum 'šamaan, nõid'
Soome-ugri tüvi.

raisk : raisa : raiska (pahameelt v halvakspanu väljendav sõna); van 'raibe, korjus'; mrd 'praht'
● liivi raiskõ 'raisata, pillata'
vadja raiska 'raisk, raibe (sõimusõna)'
soome raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene; praht, rämps'; mrd 'kiskja, röövloom; korjus, raibe'
isuri raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene'
Aunuse karjala rašku 'raisk, raibe (sõimusõna)'
lüüdi rašk '(naeri) koored, jäänused'
vepsa rašk 'kulunud, rebenenud, vilets (kasuka kohta)'
On arvatud, et tuletis tüvest raja2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raisk 'logard, looder; praht, rämps' ja raisk 'raiskama; ära rikkuma; (ära) põlgama', raiskot, raiska 'raiskama' (← raiskama). Vt ka raibe.

vurle : vurle : vurlet 'linlane; untsantsakas, rasket (kehalist) tööd vältiv, hõlpsamat läbisaamist otsiv kerglasevõitu inimene'
← vene mrd furléj(t) 'logard, laiskvorst, laisk ja loll inimene'
Vene sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Fuhrleute (mitm) 'voorimehed'.