[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nurjas 'ebaõnnestunud, rikutud, untsus'
◊ nuri-, nurjatu
● soome nurja 'pahem, vasak; halb, kehv; pahempidine, segipaisatud'; nurin 'pahupidi; ümber, kummuli; tagurpidi, valepidi, vastupidi'
On oletatud, et võib olla tuletis nurama tüvest. nuri- on tüve reeglipärane lõpukaoline nimetava käände vorm. Paljudes läänemeresoome keeltes esineb lähedane m-alguline tüvi, mille vasted on isuri murniin 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', Aunuse karjala muuri 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', lüüdi murďi, murńi 'pahupidi; kummuli; tagurpidi' ja vepsa mur(g)ni 'pahupidi'.