[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

lohk : lohu : lohku 'väheldane süvend; nõgu, vajutusjälg'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt võib olla sõnade lahk või lõhkema tüve variant.

ohe : ohte : ohet 'harjasetaoline moodustis kõrrelistel sõkaldel' ohakas

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
◊ ohjeldama
? ← alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
● liivi ū’oḑlõz, ū’oļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

oht : ohu : ohtu 'olukord, kus ähvardab ebaõnn, katastroof; nende võimalus ja tõenäosus'
On arvatud, et algtähendus on olnud 'küllus' ja sellest tüvest on tuletatud ohter. Praegune tähendus võib olla kujunenud liitsõnast hädaoht, mis tähendab hädaküllust. Vt ka -ohtu, ohutama.

ork : orgi : orki 'kepi- v vardataoline sageli terava otsaga ese'
? ← alamsaksa vorke 'suur hark, kahvel (nt heinahang, sõnnikuhark)'
Murretes esineb kohati v kadu o eest. Paiguti võib olla segunenud ora tüvega.

sohk : sohi : sohki 'pettus; petis'; mrd 'teenistus, äri; kõrval-, lisateenistus'
? ← vene kõnek žoh 'petis, kelm, tüssaja'
Teisalt võib olla saksa laenu (t)soht variant, ← saksa Zucht 'tõug, sort'. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

õhk : õhu : õhku 'Maad ümbritsev gaaside segu; maapinna kohal olev ruum; atmosfäär'
◊ õhetama, õhkima
● soome hehkua 'hõõguda, õhetada, lõõmata, lõkendada'
isuri hehkua 'hõõguda, lõkendada'
karjala hehkuo 'hõõguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Algne tähendus oli ilmselt 'hingeõhk, välja hingatav õhk'. Võib olla osaliselt segunenud õhkama tüvega. Vt ka õhin.