[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

oma : oma : oma 'väga tuttav, millegi poolest lähedane; iseloomulik, kohane; isiklik, kellelegi kuuluv'
◊ omistama
● liivi u’m 'oma'
vadja õma 'oma'
soome oma 'oma'
isuri oma 'oma'
Aunuse karjala oma 'oma, isiklik; tuttav; sugulane'
lüüdi oma 'oma; sugulane'
vepsa omaluińe 'karjamaa'
saami oapmi 'oma; oma asi; (mitm) kari'
? udmurdi umoj 'hea, sobilik, õige; hästi, meeldivalt, parajalt'
? komi em 'on olemas'
Võib olla vana tuletis tüvest, mis on ka sõnas olema, -ma on vana käändsõnaliide. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ometi.